2009. aastal lõppes õppekirjanduse ministeeriumipoolne heakskiitmine, kuid Luku ja kooli õppejuhi Ülle Taltsi hinnangul tuleks süsteem kindlasti taastada, sest see tagaks õpetajale suurema kindlustunde.
«Muudatuse tulemuseks on ebakindlus, sest õpetaja ja eriti noor õpetaja ei tea, kas tema valitud õpik on ikka sobiv,» selgitas Lukk.
Luku sõnul saavad õpetajad küll õpikut ainekava valguses hinnata, kuid alati jäävad teatud väikesed nüansid nagu metoodika, õpiku ülesehituse või ka aineteadmised, mis teevad ühe õpiku teisest paremaks.
Riikliku tellimissüsteemi taastamise osas saaks Luku sõnul esile tuua nii plusse kui ka miinuseid, kuid ilmselt ei aitaks see kõiki probleeme lahendada.
«Pigem rõhutaks riikliku kontrolli taastamise olulisust,» sõnas ta.
Lukk ja Talts lisasid, et riik võiks trükitud õpikute kõrval mõelda ka e-õpikute süsteemi loomise peale, mis kindlasti kiirendaks õpikute kättesaadavust.
Õpikute-töövihikute puudusega seotud probleemid on aga tekkinud eelkõige uue õppekava rakendamisega, kus õppekavale vastavaid õpikuid lihtsalt pole olemaski.
Kõige teravamad probleemid on nende hinnangul eesti keele õpikutega, kus juba sellel kevadel peavad õpilased uutest nõuetest lähtuva eksami sooritama, kuid selleks valmistumist toetavaid õpikuid pole.
«Õpetajad on toime tulnud, sest loomulikult ei õpeta õpetaja õpikut, vaid ikka ainet,» lisas Lukk. «Aga õpilane? Õpik on siiani olnud õpilasele oluliseks toeks. See on käegakatsutav abi, mille poole saab õpilane kodus ise uurides pöörduda.»