/nginx/o/2009/10/12/248906t1hf431.jpg)
Helkuri kasutamise nõue eeldab ametkondade järjepidevat tööd ning lihtsalt normi kirjutamine seadusesse ei taga veel selle realiseerimist, arvas vandeadvokaat Indrek Sirk.
Sirk: helkuri kasutamine nõuab inimeste tõekspidamiste kujundamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta ütles ERR Uudistele, et kindlasti ei ärka sellised liiklusnõuded ellu hetkega, vaid järjepideva tööga erinevate osapoolte poolt.
Sirk tõi näiteks turvavöö kasutamise nõude, mis kehtib Eestis alates 1973 aastast, kuid alles viimase kümne aastaga on turvavöö kasutamine tõusnud ca 90-protsendini.
«Helkuri kasutamine on tegevus, mis nõuab inimeste harjumuste ja tõekspidamiste kujundamist, lihtsalt normi kirjutamine seadusesse ei taga veel selle realiseerumist tegelikus elus, vaja on teavitustööd, et inimesed saaksid aru selle vajadusest, helkurid peavad olema ka lihtsalt kättesaadavad või lausa kohustuslikud teatud rõivaste juures ehk juba ostes on helkur küljes, samuti on vaja järelevalvet, kuna karistuse hirm on oluline motivaator,» selgitas ta.
Sirk tuletas meelde, et maanteel helkuri kasutamise nõue on pärit 1987. aastast, kui see kehtestati soovitusena, seejärel on helkuri kasutamise nõudeid muudetud samm-sammult karmimaks.