/nginx/o/2013/09/05/2190605t1h6820.jpg)
/nginx/o/2008/12/17/106948t1h6610.jpg)
Kümned eestlased päästsid holokausti ajal surmaohtu sattunud juute, riskides ka oma elu ja vabadusega. Eile Tallinnas avatud Eesti Juudi Muuseum austab nende mälestust eraldi tänustendiga.
Juudi muuseum austab juute päästnud eestlasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toonane Postimehe ajakirjanik Arnold Peets teenis Saksa okupatsiooni ajal sulega igapäevast leiba. Sulega päästis ta aga ka vähemalt ühe inimelu.
Peetsi tütar Eve Peets meenutab, et tema isa oli määratud Tartus üheks tänavavanemaks: «Meiega ühes õues Kuperjanovi tänavas elas perekond Lindeberg, kelle pereema oli juuditar. Isa kirjutas paberites tema rahvuseks «lätlane».» Parandatud paberite abil ja koduseinte vahele hoidudes õnnestus naisel natside hirmuvalitsus üle elada.
Eile leidis Peets oma isa nime Tallinnas Karu tänavas juudi kogukonna ruumes avatud muuseumi tänustendilt.Sellega tänavad kogukond ja muuseum neid kümneid teadaolevaid eestlasi ja venelasi, kes aitasid Eestis holokausti ohvriks langenud juute.
Nimekiri algab Uku Masingu ja tema abikaasa Ehaga, kes päästsid rahvaluuleteadlase Isidor Levini elu. Elviine Hinsberg toimetas aga Klooga laagrisse toiduaineid ning korraldas vangide kirjavahetust. Karl Koppel päästis kahe Poola vangi elu Klooga laagris, viies neile toitu.
Andmed ammutas muuseumi rajaja ja direktor Mark Rõbak 1990ndail korjatud kirjalikest mälestustest. «Nüüd tuleks püüda perekondade abil veel täpsustada, keda ja kuidas päästeti,» arutles Rõbak. «Kui praegu seda ei tee, siis on varsti kõik kadunud.»
30 aasta eest Iisraeli emigreerunud Rõbak nendib, et Eestis on säilinud vähe dokumente, sõja ajal läks kõik kaduma.
Ekspositsioon annab ülevaate Eesti juudi kogukonna tekkest ja arengust. Iseseisva Eesti Vabariigi päevil loodud juudi kultuurautonoomia ning Tartu Ülikooli juudi teaduse õppetool olid haruldased saavutused maailma mastaabis.
Nõukogude ja Saksa okupatsioonid hävitasid selle kõik. 1941. aasta juuniküüditamisel saadeti Siberisse kümme protsenti siinsetest juutidest, mis tegi neist protsentuaalselt küüditamise all kõige rohkem kannatanud Eesti rahvusrühma.
Pärast sõda ja holokausti kujutas Eesti NSV näituseteksti kohaselt endast tolerantsuse saart, kus juudi soost spetsialistidel oli erandlikult võimalik tööd saada. Ka tõdetakse, et siin pole kunagi esinenud massilist antisemitismi.