Õpetajad, õpilased, koolijuhid: hetkeolukord ei lase täita seatud eesmärke

Praegu Eesti hariduselus valitseva olukorra tõttu tunnevad end ebakindlalt nii õpetajad, koolijuhid, õpilased kui lapsevanemad. Foto: SCANPIX

Õpilaste, õpetajate ja koolijuhtide esindajad tõdesid kolmapäevasel kohtumisel, et tunnevad end hariduses valitseva hetkeolukorra tõttu ebakindlalt ning see ei võimalda edukalt täita eesmärke, mille ühiskond on koolile seadnud.

Koolielu teravaid probleeme arutasid üleeile rahvusraamatukogus Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse ning Eesti Lastevanemate Liidu esindajad, edastas õpetajate liit.

Osapooled avaldasid seal muret eesti kooli oleviku ning lähituleviku pärast.

Ebakindlust on süvendanud õpilaste teadmatus uuest õppekavast tulenevate muudatuste osas, õpetajaskonna motivatsioonikriis, koolijuhtide reaalsed võimalused kooli edukaks juhtimiseks ning lastevanemate vähene kaasatus hariduselu otsustusprotsessidesse.

Vastupidiselt levinud arusaamale on õpilased, õpetajad, koolijuhid ning lapsevanemad hetkel paljudes eelnimetaud mureküsimustes ühisel meelel, seisab teates. «See, et arutelude käigus ikka ja jälle õpetaja ülekoormatuse ning alamakstuseni jõutakse, näitab, et probleem ei avaldu statistilistes näitajates, kuid on tegelikkuses ülimalt tõsine.»

Õpilased, õpetajad, koolijuhid ja lapsevanemad tõdesid ühiselt, et hea haridustaseme edaspidiseks kindlustamiseks peab riik hakkama väärtustama õpetajaametit. Nende hinnangul on kohe vaja muudatusi õpetajate palga- ja tööajaküsimuses, õpetajate esma- ning täiendkoolituses.

Samuti leiti, et kool peab teadma riigipoolset tegevuskava ja vahendeid riiklikult seatud eesmärkide ning õppekavade elluviimiseks.

21. sajandil Eesti koolis konkurentsivõimelise hariduse pakkumiseks on vaja koostööd erinevate koolielu osapoolte vahel palju sisulisemaks muuta ning olukorra parandamine nõuab reaalset koostööd kohalikelt omavalitsustelt ja riigilt, sedastasid huvigrupid.

Kohtumisel osalenud märgivad, et on avatud edaspidisteks ühisteks aruteludeks ka teiste institutsioonidega.