Geniaalsetel teostel, eriti Dostojevski omadel, on eriline iseärasus: kogu monumentaalsuse juures, mis muudab need kui kivist skulptuuriks, on need voolavad ja muutlikud, pehmed ja töödeldavad nagu vaha. Geenius oleks justkui leidnud täpselt selle punkti, kus sulavad kokku kõik žanrid, nii et neid on raske eristadagi. Tragöödia ei ole parem ega halvem vodevillist, paroodia kangelasloost, muinasjutt tegelikkusest, poeesia olmest.
Tellijale
Sarneti idioot kui pehmest vahast kivikuju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.