/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2011/10/13/791644t1h04a5.jpg)
Eesti kõige suurem majanumber on viiekohaline, ühe aadressi alla aga võib mahtuda lausa viis korrusmaja.
Viiekohaline majanumber või viis maja ühel aadressil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need ja teisedki kurioossed juhtumid on kirjas riigi maa-ametis äsja valminud «Aadressiandmete käsiraamatus». Käsiraamat aitab muuhulgas tagada, et Eesti elanike aadressid oleksid kõigis andmebaasides täpsed ja näiteks päästjad jõuaksid ohuolukordades kiiresti inimesteni.
Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja kohusetäitja Mall Kivisalu sõnul aitab raamat spetsialistidel paremini kasutada Eesti aadressiandmete süsteemi (ADS), kuhu on kogutud kõik riigi aadressiandmed, et teised registrid ja andmekogud saaksid neid kontrollida ja oma alusandmetena kasutada. Eelkõige on see mõeldud juhendina kohalike omavalitsuste ametnikele, kes tegelevad kohanimede ja koha-aadresside määramise ja registreerimisega, kuid kindlasti on see abiks ka päästeameti, politsei- ja kiirabitöötajatele.
Viimased võivadki vale maja juurde sõita näiteks Tallinnas Raadiku tänaval, kus ehitisregistris ja seega ka ADS-i infosüsteemis on viie vähemalt viiekorruselise korrusmaja aadressiks märgitud Raadiku 8. Hoonete siltidel on aadressideks märgitud Raadiku tn 8/1, Raadiku tn 8/2 jne, kuid vastavatest registritest pole võimalik selliseid andmeid leida.
Kivisalu sõnul on Tallinnas ligikaudu 5000 sellist eluhoonet, mille aadressid ADS-is ei ole unikaalsed. «See on tõsine probleem. Samas võib olla omavalitsus neile hoonetele korrektsed aadressid määranud aga Ehitisregistris ei ole need õigesti kajastatud ja seega ei ole jõudnud ka ADS-i,» ütles Kivisalu.
Ka Eesti ilmselt suurimale majanumbrile, mis leidub Harku vallas Tutermaa külas, kus ühe hoone aadress on Paldiski mnt 22283, on tema sõnul küllalt lihtne seletus. «Ilmselt võeti eeskuju Soomest, kus adresseeritakse teede põhiselt ja numbriks pannakse objekti kaugus tee algusest meetrites. Antud juhul siis tee algab Tallinna kesklinnast ja maja on umbes 22 kilomeetri kaugusel. Sellist süsteemi ei ole kavas Eestis kasutama hakata, pigem soovitame omavalitsusel antud juhul määrata aadressi Meistri tee järgi mis läheb hoone kangialusest läbi,» selgitas Kivisalu.
Raamatust saab vastuse ka küsimusele, miks me ei saa teha registripõhist rahva- ja eluruumide loendust juba praegu, kui meil on registrites kõik andmed olemas. «Paraku tuleb tõdeda, et kui teeksime rahvaloenduse registrites olevate andmete alusel, siis elaksid meil näiteks 3900 inimest Lasnamäe keskel ühise leibkonnana lageda taeva all, sest nende rahvastikuregistrisse kantud aadressiga hoonet ei ole olemas või puudub neil üldse hoone tasemel aadress,» selgub käsiraamatust. Nimelt moodustavad statistilistes uuringutes leibkonna ühes eluruumis elavad inimesed.