:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2011/09/07/739228t1hdb54.jpg)
Riigikontrolli 2011. aasta kokkuvõte kritiseerib sotsiaalministri tegevusetust haiglavõrgu reformimisel.
Riigikontroll: sotsiaalminister jättis haiglareformi unarusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba 2010. aastal avalikustatud Eesti haiglavõrgu jätkusuutlikkust käsitlenud audit näitas üheselt, et senise haiglavõrgu säilitamiseks ei ole piisavalt ei patsiente, arste ega raha hoonetesse või seadmetesse investeerimiseks.
Riigikontroll nendib, et kuigi sotsiaalminister tõdes toona, et haiglavõrk ei ole nii inimressursi kui ka raha kasutamisel optimaalne ega kestlik, ei ole minister pärast auditi valmimist olulisi samme haiglavõrgu reformimiseks astunud.
Ministeeriumis valmis küll haiglavõrgu optimeerimise kontseptsioon, kuid töö selle ellurakendamiseks on pidurdunud. 2011. aasta kevadel kinnitatud valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2011–2015 ei ole haiglavõrgu reformi mainitud enam sõnagagi.
Haiglate kestlikkuse tagamiseks on programmis ainsa tegevusena kavandatud maakonnahaiglatesse siirduvatele residentuuri lõpetanud noortele arstidele 15 000 euro suuruse nn stardiraha maksmine. Riigikontrolli arvates jääb sellest meetmest haiglavõrgu jätkusuutlikkuse tagamiseks üksi väheseks.
Riigikontrolli hinnangul näitavad viimastel aastatel tehtud auditid, et süvenevad probleemid haiglavõrgus ohustavad tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Selleks et kõik haiglad oleks elujõulised ja suudaksid kestlikult osutada kvaliteetset tervishoiuteenust, ei piisa
haiglavõrgu arengu isekulgemisest, vaid sotsiaalministeerium peaks võtma juhtiva rolli tervishoiusüsteemi strateegilisel suunamisel.