Eelmisel talvel kulus teehooldele 12,3 miljonit eurot, millest kolmandik kulus põhimaanteede lumest ja jääst puhtana hoidmisele. Sel talvel on maanteeamet planeerinud kulude kasvu.
Maanteeamet loodab tänavu talviste erioludega paremini toime tulla
Konkreetset summat, mis tänavu teede talihooldele planeeritud, ei soovinud maanteeameti peadirektori asetäitja Andri Tõnstein täpsustada, sest praegu on teehooldajatega läbirääkimised lepingute muutmiseks alles käimas.
«Eelmise kahe raske talve ning mulluse lumetormi Monika järel oleme täna oma võimekust eriolukordadega toime tulla loodetavasti parandanud,» ütles Tõnstein. Selleks on tehtud eriolukordade lahendamise plaanid, kus arvestatud piirkondlikke eripärasid.
«Ega me seda riski nullini viia ei saa, sest meil liikleb igapäevaselt teedel umbes 400 transiitsõidukit, mille juhtide sõidukogemused ja oskused ei pruugi vastata põhjamaistele liiklustingimustele, nagu meil on olnud mitmeid juhtumeid Poola ja Bulgaaria veokijuhtidega,» tõdes ta.
Kokku on Eestis 58 412 kilomeetrit teid, millest riigmaanteid on 16 500 kilomeetrit, kohalikke teid 23 514 ning era- ja metsateid 18 398 kilomeetrit. Maanteeamet ise teid ei hoolda, seda teevad hoolduslepingute alusel 16 ettevõtjat.
Põhimaanteid tuleb talvisel ajal hoida kolmandal ehk kõige kõrgemal seisunditasemel, mis tähendab, et teed hoitakse päevasel ajal lume- ja jäävabad, ennetavalt tehakse seal libedusetõrjet. Lumest koristatakse tee hiljemalt 5 tundi pärast lumesaju või tuisu lõppu ning libedusetõrje 4 tunni jooksul pärast libeduse tekkimist.
Sellisel tasemel hoitakse 13 protsenti teedest, ent selleks kulub kõige kopsakam osa talvistest hooldekuludest – 35 protsenti ehk 4,3 miljonit eurot. Teise ja esimese seisunditasemega teede tarvis kulub kummalegi kolmandik rahast ehk 4 miljonit eurot.
Tõnsteini hinnangul on selline kulude jaotus ka mõistlik, sest põhimaanteedel toimub pool kogu liiklusest Eesti teedel.
Kõrgeim seisunditase kehtib põhimaanteedel päevasel ajal, ajavahemikus kella 22-6 kehtib sealgi teine ehk keskmine seisunditase. See tähendab, et lumetõrje tehakse 12 tunni jooksul pärast lumesaju lõppu ja libedustõrje 8 tunni jooksul pärast libeduse tekkimist.
Madalaim teede seisunditase kehtib valdavalt kõrvalmaanteedel. Seal tehakse libedustõrjet, kui tee haardetegur langeb alla 0,20, lumetõrjet tehakse vähemalt ööpäeva jooksul ja libedustõrjet 12 tunni jooksul pärast lumesaju lõppu.
Tegelikkus ei vasta alati normile
«Tegelikkus ei vasta alati sellele, mis on standard,» ütles Tõnstein. «Teedel liigutakse ka lumesaju või tuisu ajal või hoolde tegemise aeg. Ka temperatuuridel alla -12 kraadi libedustõrje vahendi mõju kahjuks väheneb. Ka rasketes ilmaoludes kehtivad teised nõuded teehooldajatele,» lisas ta.
Tõnstein rõhutas ka, et see, kui hooldetehnikat teedel ei nähta, et tähenda see, et tööd ei tehta. «Tööd alustatakse öötundidel ja tehnika liigub tavaliiklejaga samal kiirusel,» kinnitas ta. Lisaks on tuisu ajal ja enne tuisku soola puistamine ebasoovitav, sest sool ja soolaliiv kogub pinnale lenduvat lund. Siis tehakse libedusetõrjet peamiselt teepinna karestamise või liivatamisega.
Rasketeks ilmaoludeks loetakse katkematut lumesadu, mille jooksul sajab nelja tunni jooksul vähemalt 10 cm lund või olukorda, kus nelja tunni jooksul sajab vähemalt 5 cm lund ning samaaegselt langeb õhutemperatuur alla -2 kraadi ja puhub tugev tuul puhanguti üle 8 meetri sekundis.