/nginx/o/2011/10/12/789334t1h3ea7.jpg)
President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Paldiskis jalaväekompaniiga ESTCOY-13, kes lõpetas missioonieelse väljaõppe ja alustab novembris tegevust NATO juhitud operatsioonil Afganistanis.
Ilves kiitis Eesti kaitseväelasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilvese sõnul ei sümboliseeri ükski teine elukutse ehedamalt neid põhimõtteid, mida riigi teenimine endas kätkeb.
«Kindlameelsus, julgus, lojaalsus, hoolivus. Ma tänan teid, et olete valinud elukutselise kaitseväelase elukutse. Teadke, et Eesti riik on teie üle uhke,» sõnas ta.
Ilvese sõnul meenutas maailm mõne päeva eest rahvusvahelise sõjalise kohaloleku teise kümnendi algust Afganistanis.
«Vähesed ennustasid 2001. aastal, et nii kaua läheb. Aga veelgi vähesemad tundsid tollal Afganistani väljakutsete tegelikkust,» sõnas Ilves.
Ilvese sõnul tehti ka vigu ja seda eeskätt poliitilisel tasandil. Suurim algne möödalask oli tema hinnangul vaieldamatult Lõuna-Afganistani puštu elanikkonna tähelepanuta ning operatsiooni lõppeesmärgi defineerimata jätmine.
«Täna on see eesmärk olemas. Afganistanist ei looda lähiaastail keegi vormida Kesk-Aasia Rootsit, küll aga on nähtavas tulevikus saavutatav oma territooriumil korda tagada suutev, naabrite poolt aktsepteeritud ja omaenda kodanikele stabiilsust pakkuv riik,» sõnas ta. «Ma usun neid väejuhte ja eksperte, kes ütlevad, et selline lahendus on võimalik. Võimalik, aga kindlasti mitte enesestmõistetav ega kerge.»
Ilvese väitel põhjendab seda optimismi viimaste aastate edu ja NATO koalitsioon on olnud ka sõjaliselt edukas. Ilvese sõnul on 2011. aasta näidanud, et Taliban ja selle liitlased taganevad.
«Tänu teie tegevusele on Talibani jõukeskused kokku kuivamas. Afganistani julgeolekujõud näitavad esimesi küpsuse tunnuseid ning rahvusvahelise üldsuse tähelepanu on viimaks kandumas ka Pakistanile, ilma kelleta ei ole mõeldav stabiilne Afganistan,» toonitas Ilves.
Riigipea rõhutas, et nagu majanduseski ei eksisteeri Eesti omaette universumil, pole ka meie julgeolek muust maailmast isoleeritud.
«Nii nagu me näeme viimase aja arengutes rahandusvallas, nii tuleb ka julgeolekupoliitilistes valikutes teinekord langetada esmapilgul raskem otsus – panustada,» selgitas ta. «Sest tegelikku, kestlikku alternatiivi pole.»
Ilvese hinnangul saab Eesti aga eeskujuliku panustajana ise nõuda ja loota garantiisid meid endid potentsiaalselt tabavate kriiside korral.
«Teadkem, et väikeriigina on meie iseolemise tagatiseks liitlassuhted, mis üle kõige põhinevad usaldusele,» ütles ta.
President meenutas, et paar nädalat tagasi Eestit külastanud USA Keskväejuhatuse (CENTCOM) ülem kindral Mattis ei hoidnud tagasi oma kiidusõnu Eesti sõdurite aadressil.
«Otsekohesuse ja kriitikameelega kuulsaks saanud väejuht pidas auasjaks, et sai meid tänada meie enda kodus,» sõnas Ilves. «Ta polnud esimene Lääne ohvitser sellise sõnumiga ning ennustan, et ka mitte viimane. Teadkem ja pidagem meeles, et see usalduskrediit, mida teie elukutseliste kaitseväelastena iga päev Eestile kogute, on hindamatu väärtusega.»
Ilves rõhutas, et Eesti riik peab omalt poolt tagama, et sõduritel oleks korralik varustus ja igakülgne toetus missioonil, aga kaitseväelasena ka väärikas tulevik kodumaal.
«Moraal peab ühtviisi kõrge olema nii Helmandi jõe orus kui Paldiskis,» nentis ta. «Järgmise aasta rekordiliselt suure kaitse-eelarve iseloomustusena on esile toodud sõnaühend Eesti sõdur. Loodan, et sellest kujuneb ka ülejärgmise ja sealt edasi kõikide järgnevate aastate kaitsekulutuste juhtmotiiv.»
Ilves lubas, et ta teeb omalt poolt kõik, mis võimalik, et sõjaväelaste mured, kui need tekivad, vajaliku kõlapinna ja lahenduse leiaksid.
«Sõdur ei saa efektiivselt oma tööd teha, kui tal puudub perekonna, lähedaste ja sõprade toetus. Nautige nüüd veel oma päevi kodus ja tulge tagasi kogemuste võrra rikkamana,» sõnas Ilves.
Ta viitas ka kompanii vapiloomale, milleks on jääkaru.
«Loom, kes rasketes tingimustes kohanemisvõimet kehastab. Soovin, et tulete tagasi veelgi karastununa, veelgi professionaalsemana. Teid kõiki ootab meie riik. Teist igaüht vajab meie riik,» lõpetas Ilves.