Eesti Rahvusringhääling muutis sisekorraeeskirja ja tugevdas järelevalvet organisatsiooni sees, et ei korduks Janno-Hans Arro juhtum, kus ERRile esitati alusetuid arveid.
Janno-Hans Arro libaarvete tõttu tugevdatakse ERRis järelevalvet
«Süsteem on nüüd natuke keerulisem ja neid silmapaare, kes viseeritud dokumendid üle käivad, on rohkem,» ütles ERRi nõukogu esimees Hagi Šein täna pärast nõukogu koosolekut, kus ühe päevakorrapunktina andis juhatus nõukogule ülevaate nüüdseks endise tootmisteenistuse juhataja Janno-Hans Arro väidetavast pettusest ja juhatuse edasistest sammudest sellest lähtuvalt.
«Kui üks inimene veab alt, siis see ei tähenda, et kogu süsteem oleks põhimõtteliselt vale. Kui aga selline asi juhtub, siis tuleb ilmselt tugevdada järelevalvet,» tõdes Šein.
Juhatus käitus nõukogu hinnangul juhtumi lahendamisel korrektselt ja adekvaatselt. «Juhatus on omalt poolt kõik vajalikud sammud astunud, et selliseid asju ei korduks,» osutas Šein.
Tema sõnul on Arro olnud koostööaldis ning kõik üles tunnistanud. Samuti pidas ta väga oluliseks, et ERR ei kannatanud rahalist kahju, kuna Arro maksis tekitatud kahju kogu ulatuses tagasi. Ühtegi kaasvastutajat pettuses ERR sisejuurdluse käigus ei avastanud.
Rahvusringhäälingus avastati tavapärase sisekontrolli käigus, et nüüdseks endine tootmisteenistuse juhataja Janno-Hans Arro on libaarvetega tekitanud ERRile kahju 47 516 eurot. Arro tunnistas pettust ning ERR vallandas ta 12. augustil.
ERRi juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul tekkisid kahtlused Arro aktsepteeritud arvete ja nende aluseks olnud tehingute mahu vastavuse suhtes juuli teisest nädalast.
«Edasisel uurimisel selgus, et mitmed arved tõepoolest ei olnud kooskõlas tegeliku tööhulgaga. Teisisõnu olid need Arro poolt aktsepteeritud ning esitatud ERRi raamatupidamisele väljamaksmiseks alusetult.» Arro on intervjuus Postimehele tunnistanud, et ületas oma volitusi ning ERRile esitatud arvetega tasustati ka teiste projektidega seotud kulutusi.
Septembri viimasel nädalal sai Janno-Hans Arro kahtlustuse kuriteos. Põhja ringkonnaprokuratuur ei avaldanud kahtlustuse sisu, kuid kriminaalasja menetletakse omastamise paragrahvi alusel.
Prokuratuurist lisati, et kriminaalasi on alles eeluurimise faasis, mistõttu on karistusest vara rääkida, kuid omastamise eest näeb seadus ette rahalise karistuse või maksimaalselt viieaastase vangistuse.