Kuigi esmapilgul võidakse arvata vastupidist, aitab psühholoogiadoktori Aune Valgu hinnangul kosmopoliitsus eestlastel tunda oma rahvuse üle suuremat uhkust.
Valk: kosmopoliitsus sütitab eestlaste rahvuslikku uhkust
Septembris Eestit külastanud maailmas kõrgelt tunnustatud politoloog Pippa Norris rääkis, et korraga on võimalik olla nii kosmopoliit kui eestlane, mispeale pidas aga suur osa lugejaid teadlase mõtteid eestluse vastaseks ajupesuks.
Postimees.ee palvel seda asjaolu kommenteerinud Valgu sõnul siin aga suurt vastuolu pole.
«Norris defineerib minu arusaama järgi rahvuslust ja kosmopoliitsust eri tasanditel. Kosmopoliitsuse all räägib ta ennekõike majandusvabadusest, konkreetsemalt: internetiühendusest, avatud kaubavahetusest, suurest infovabadusest, demokraatlikkusest ning osalemisest Euroopa Liidus ja globaliseerunud maailmas,» meenutas Valk.
Rahvuslus aga pole tema väitel tavaarusaama järgi selle vastand ehk «suletud majandus», vaid pigem uhkustunne oma kultuuri, maa, keele, aga ka majanduse üle.
«See võib tunduda paradoksaalne, kuid Eesti puhul on see minu arvates küll nii, et esimene toetab teist ehk tänu avatud majandusele, oleme me rikkamad ja saame olla uhkemad ka oma rahvuse üle.»
Eesti rahvuse peamised ohud on Valgu sõnul sisemised: madal sündimus, vähene lõimumine (ja sellega seonduvad välised ohud) ning väljaränne ja väheste soov naasta.
Valk leidis – nagu ka president Toomas Hendrik Ilves üle-eile oma kõnes välja tõi -, et üks olulisemaid põhjuseid, miks inimesed ei taha Eestisse naasta, on peale palgaerinevuste just Eesti suletus – meie suhtumine erinevustesse.
«Mitmed välismaal elanud inimesed räägivad oma negatiivsetest tagasituleku kogemusest: sellest, kui keeruline on kohaneda välismaalastest abikaasadel või kuidas lapsed ei sulandu eesti koolisüsteemi,» kirjeldas Valk.
Ta meenutas, et hiljutisel Rahvuste päeva konverentsil rääkis Darja Saar, kuidas Ida-Virumaa venekeelsed noored tahaksid ennast realiseerida ja Eesti ellu panustada, kuid tunnevad ennast selle asemel süüdlastena (okupantidena) ja mõtlevad vaid Eestist lahkumisele.
«Seega ka vähest lõimumist ei tohi kindlasti vaadata nii, et «nemad» ei taha (eesti keelt õppida), vaid kas meie oleme «meie» piirid tõmmanud nii kitsalt, et keegi kelle nimi pole eestipärane, kes ei räägi puhast (!) eesti keelt ja pole kolmandat põlve eesti verd (!), ei tohi teha midagi selle maa ja riigi heaks.»
Tema sõnul on aga just mainitud isikud meie hinnaline ja palju räägitud inimvara: täpselt samavõrra kui eesti vanemate Eestis sündinud lapsed on seda ka välismaal sündinud eesti lapsed ja Eestis sündinud erinevate vähemusgruppide lapsed.
«On raske muuta sündimuse trende, aga me saame muuta oma mõtlemist sellest, kuhu tõmbame «meie» piiri.»
Seega on tema sõnul ainuke põhjus, miks peaksime hollandlastest-belglastest kehvemini hakkama saama, see, kui ütleme igaühele, kes ei kanna õige triibuga seelikut ja ei laula õige häälega rahvalaulu, et parem kui sind siin üldse pole.
«Mina näen Eesti tulevikust kahte vastandlikku stsenaariumit sõltuvalt sellest, kas mõjule pääsevad nn võitjad või võitlejad (Mati Heidmetsa tsiteerides),» rääkis Valk.
«Võitjad oskavad avatud maailmast kasu saada ning on seejuures enesekindlalt eestlased; rikkama Eesti üle on lihtsam uhkust tunda ka neil, kelle sidemed selle maaga pole kohustuslikud,» kirjeldas ta.
«Võitlejad näevad ohte ja ehitavad müüre. Kurb on see, et kui ülekaalus on võitlejad, siis need, kes müüride sisse ei mahu, lähevad ära või ei tule tagasi. Ja nii on oma ehitatud kindluses lihtne välja surra.»
Tema sõnul on meie edu võti siinkohal enesekindel avatus.
Septembri lõpus Eestit külastanud maailmas kõrgelt tunnustatud politoloog Pippa Norris rääkis intervjuus Postimees.ee'le, et Eesti on üks kosmopoliitlikumaid riike maailmas. Tema sõnul ei peaks me seda pelgama, sest korraga on võimalik jääda eestlaseks ning saada maailmakodanikuks.