Haridusamet: lasteaia kohatasu tõstmine on vaid üks ettepanek

Lasteaed Foto: Elmo Riig / Sakala

Haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul on lasteaedade olukorra parandamisel vaid ühe võimalusena arutatud kohatasu tõstmist, kusjuures ettepanek tuli pigem lastevanematelt endilt. Tallinna linnavalitsus pole teemat veel arutanud.

Linnavolikogu aseesimees Jaak Juske vahendas oma blogis reedel kogunenud lasteaedade rahastamist ja tegevust arutava komisjoni seisukohta, et lasteaedade kohatasu kuni kaheprotsendilist tõusu ehk 27,80 euro tasemeni kuus uuest aastast võib aktsepteerida sel juhul, kui ka linnapoolne rahastamine vähemalt samas mahus suureneb.

«Poliitikud armastavad väga tooreid mõtteid välja käia. Komisjoni eelmisel istungil välja käidud idee arendusena arutati tõesti ühe võimaliku võimalusena, kas ja kuidas oleks võimalik lapsevanema osalustasu tõsta, kui seda peetakse üldse vajalikuks,» oli Pajula Postimehele seda seisukohta kommenteerides ettevaatlik.

«See on üks lauda tulnud ettepanekutest, mida ka lapsevanemad komisjonis toetasid. See ei olnud meie ettepanek, pigem tekkis see arutelu käigus. See sai minu meelest alguse lapsevanemate ettepanekust, et just ujulatega lasteaedades võiks osalustasu olla kaks protsenti kõrgem, sest seal on teistsugused tingimused ja kulud.»

Ta tõdes, et kuivõrd miinimumpalk pole Eestis viimased kolm aastat tõusnud, on sama püsinud ka lapsevanema osalustasu. «Kui Tartus arutatakse maksimumi peale tõstmist ja osa Tallinna ümbruse rikkaid valdu on seda teinud, aga praegu on see arutelu teema, kokkuvõttes linnavalitsus otsustab,» ütles Pajula. Näiteks Tartu linnavalitsus kavandab lasteaiatasu tõsta 8,34 euro võrra ehk 30,58 euroni.

«Mina taotlen, et kõigil lapsevanematel oleks osalustasu taskukohane. Teisalt kui linn on aastaid panustanud, siis võiks kaaluda, kas on mõistlik tasu veidi tõsta,» lisas Pajula.

Küsimusele, kas kaks protsenti hinnatõusu on aruteludes ülempiir, vastas ta: «Mina olen suhteliselt konservatiivne igasuguste hindade tõstmise suhtes, aga tuleb kaaluda eri võimalusi, kuidas olukorda paremaks teha.»

Tallinna finantsdirektor Katrin Kendra oli veel lakoonilisem: «Vastavat ettepanekut ei ole linnavalitsusele esitatud ja linnavalitsus ei ole seda teemat arutanud. Nii et kas protsendid üldse tulevad ja kui suured, on veel vara rääkida.»

Pearahale lisaks kulupõhine rahastus

Lasteaedade rahastamise üheks aluseks oleva pearaha tõusu on haridusamet igal aastal taotlenud. «Mitte ainult pearaha, vaid meil on rahastamine ka kuluartiklite põhjal, mida igal aastal eelarves taotleme. Meie eesmärk on, et asutused oleks võimalikult efektiivselt rahaliselt kaetud,» ütles Pajula.

Kendra ütles, et ei pea pearaha alusel rahastamist üldse õigeks. «See on lihtsam matemaatika ega baseeru mitte mingil loogikal. Minu isiklik arvamus on juba aastaid olnud, et see ei ole õige rahastamise alus, aga kuna ei ole näha ka väga suurt huvi selle sisulise poolega tegeleda, siis täna ta paraku selline on,» tõdes finantsdirektor.

«Rääkida tuleb lasteasutuse toimemudelist – mis on need kvaliteedikriteeriumid, mis on ootused, mis standardid. Palju peab ühes lasteaias personali, sest standardid peaksid olema ka sõltuvuses lasteaia suurusest, rühmade arvust, ka sellest, kas seal on sõimerühmi või ujulaid. Lasteaiad on nii eripalgelised, et sama suure personali hoidmist kõigis ei ole absoluutselt ratsionaalne ega majanduslikult põhjendatud.»