/nginx/o/2011/02/17/518258t1h0fef.jpg)
Alates tänasest hakatakse kõigilt Eesti viisa taotlejatelt võtma sõrmejälgi ning võetud jälgi säilitatakse viis aastat.
Viisataotlejate sõrmejälgi säilitatakse viis aastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates tänasest hakkab Eesti vahetama viisaandmeid Schengeni ühtse viisainfosüsteemi keskse andmebaasiga ja tulenevalt ühtse infosüsteemi nõuetest võetakse ka Eesti lühiviisa taotlejatelt sõrmejälgi, teatas siseministeerium.
Eesti viisa taotlejalt tuleb sõrmejäljed võtta juhul, kui seda pole varem tehtud või viimasest sõrmejälgede võtmisest on möödunud üle 59 kuu. Ühtses viisainfosüsteemis säilitatakse viisataotlejate andmeid viis aastat ning sõrmejälgi saab kasutada järgmistel viisataotlustel.
Sõrmejälgi ei pea andma alla 12-aastased lapsed. Samuti on sellest vabastatud ametliku küllakutsega riiklikud delegatsioonid ja riigipead. Alla 15-aastastelt tohib sõrmejälgi võtta seadusliku või volitatud esindaja juuresolekul.
Schengeni liikmesriikide viisainfosüsteem (VIS) on ühtne elektrooniline viisaandmete süsteem, mis sisaldab biograafiliste andmete kõrval ka taotlejate sõrmejälgi ning näokujutisi. Süsteem aitab kiirendada viisataotluste läbivaatamist, lihtsustada kontrolli Schengeni välispiiridel ning suurendada Schengeni ala turvalisust.
Ühtse viisainfosüsteemi rakendamisel ühendatakse Schengeni riikide konsulaarasutused ja välispiiril asuvad piiriületuspunktid keskse VISi andmebaasiga. Süsteem käivitatakse maailma eri piirkondades järk-järgult ning esimesena rakendatakse seda alates 11. oktoobrist Põhja-Aafrika riikides olevates välisesindustes, sealhulgas ka Eesti välisesinduses Egiptuses. Samal päeval rakendub Eestis ühtne viisainfosüsteem ka piiripunktides ning politsei- ja piirivalveametis.