Politseile teevad muret hoolimatud jalgratturid

Viimati hukkus rattur 1. oktoobril, olles kokku põrganud sõidukiga, mis sündmuskohalt lahkus. Foto: Politsei

Septembris jalgratturitega juhtunud liiklusõnnetustes sai viga 20 ja hukkus kaks ratturit. Mullu septembris sai vigastada kaheksa inimest.

Viimati hukkus jalgrattur 1. oktoobril, olles kokku põrganud tundmatu sõidukiga, mis lahkus sündmuskohalt. Rattur ei kandnud kaitsekiivrit ning jalgrattal polnud nõuetekohaseid helkureid ega tulesid. Politsei teatel polnud õnnetuskohal ka tänavavalgustust.

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna komissari Riho Tänaku sõnul tõusebki statistikast esile, et ratturid ei kasuta helkureid ja valgustusseadmeid, mis peaksid varustusse kuuluma.

Nii registreeriti juulist septembrini 185 jalgratturite toime pandud rikkumist, neist 74 ei kasutanud pimedal ajal tulesid. Rikkujatest 149 olid mehed ja 14 naised (22 juhul on andmebaasis sugu märkimata). Rikkujate keskmine vanus oli 37 aastat (noorim 9 ja vanim 61).

«Praeguste ilmadega, kus vihma sajab ja on pime, on autojuhil sellist ratturit väga raske märgata,» sõnas Tänak. Lisaks varustuse kontrollimisele peaks rattur tema sõnul pimedal ajal kindlasti kandma heledat riietust, mis samuti aitaks end nähtavamaks muuta.

Tänavu üheksa kuuga on ratturitega juhtunud 132 (mullu 111) inimkannatanutega liiklusõnnetust, neis on vigastada saanud 124 (mullu 103) ja hukkunud üheksa (mullu kaheksa) inimest.

Tänak tõstis esile, et sagenenud on ka ratturite ja jalakäijate kokkupõrked kõnniteel. «See on rohkem silma hakanud ja on kurb, et selliseid õnnetused juhtuvad väikeste lastega,» sõnas ta.

Tänaku hinnangul juhtuvad need kokkupõrked põhjusel, et ratturid ei vali kõnniteel liigeldes õiget sõidukiirust. «Seda näeme iga päev tänavapildis – mida laiem tee, seda võimsam kiirus,» nentis ta. «Jalgrattur peab teadma, et kõnniteel tohib ta liigelda jalakäija kiirusega – sama reegel, nagu autodel on õuealal.»

Statistikale viidates tõdes Tänak, et jalgrattaga liiklejatest on õnnetuste põhjustajaks enamasti üle 30-aastased. «Ilmselt tekib hoolimatuse tunne, et seni pole midagi juhtunud ja arvatakse, et ei juhtu ka kunagi,» oletas ta.

Tänaku sõnul on nad haridusasutustes aastaid selgitustööd teinud ning 10–15-aastasel noorel peab olema rattajuhiluba. Vanematelt inimestelt sellist luba ei nõuta.

«See oleks ehk ka imelik, kui hakata 40-aastaselt rattajuhiluba nõudma,» märkis Tänak. «Meie soovime praegu kasvatada põlvkonda, kes saaks juba noorena liiklusreeglitega tutvumise kogemuse ja neile jääb sellest nii mõndagi meelde.»