/nginx/o/2011/10/10/786144t1ha4b0.jpg)
Põhiseaduse järgi esindab president Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises ning kui välispoliitika on olnud president Toomas Hendrik Ilvese kauane tegevusväli, siis pole ime, et keskmiselt on tal ametiaja jooksul olnud kaks välissõitu kuus: viie aasta jooksul kokku 116 erineva taseme visiiti 37 riiki, sealhulgas lõunanaabreid lätlasi külastas Ilves 14 korral.
Vaadates Ilvese sõitude loetelu, torkab silma, et tema visiitide geograafia on äärmiselt Euroopa-keskne, kirjutab Argo Ideon tänases Postimehes.
102 käiku on viinud Ilvese Euroopa riikidesse (sh nendesse maadesse, mis geograafiliselt asuvad osaliselt Euroopas, nagu Venemaa või Türgi), 12 korral on presidendi sõidu sihtpunkt olnud Põhja-Ameerika ning vaid kolm korda on ta suundunud Aasiasse: mullu oktoobris Afganistani, samuti mullu riigivisiidile Iisraeli ning 2009. aastal töövisiidile Jordaaniasse.
Ilves ei ole riigipeana kordagi käinud näiteks Hiinas, mida Eesti presidentidest külastas viimati Arnold Rüütel 2005. aastal ning enne seda Lennart Meri 2001. aastal. President Ilves ei ole käinud ühelgi visiidil Jaapanis, mida president Rüütel külastas 2004. aastal ja Meri 1997. aastal (küll aga käis Jaapani keiser Akihito ühes keisrinna Michikoga 2007. aastal riigivisiidil Eestis). Kogu kiirelt areneva Kagu-Aasia piirkonna on Eesti riigipea jätnud viimase viie aasta jooksul visiitidega katmata.
Seda arvestades ei ole ka üllatav, et Ilves ei ole presidendina kordagi külastanud meie jaoks kaugeid Lõuna-Ameerikas või Aafrikas asuvaid riike ega Okeaaniat. Mõned kohtumised kaugemate maade juhtidega on Ilvesel siiski olnud iga-aastaste ÜRO peaassamblee istungjärkude ajal New Yorgis: näiteks Uus-Meremaa peaministri ja Namiibia presidendiga.
Küll aga on Ilvesel kümnel korral olnud mitmesuguseid kohtumisi USAs, lisaks on ta külastanud USA sõjalaevastiku lennukikandjat, mis viis läbi operatsiooni Vahemeres.
Tema sõitudest Ameerikasse on üks tähelepanuväärsemaid 2007. aasta suvel Washingtonis Valges Majas toimunud kohtumine president Geor¬ge W. Bushiga. Tookord pandi sisuliselt alus kokkuleppele rajada ¬NATO küberkaitsekeskus Eestisse. Praeguse USA presidendi Barack Obamaga on Ilves kokku saanud eri paigus kolm korda, sealhulgas 2009. aastal Valges Majas.
Esimese Eesti presidendina käis Ilves 2010. aasta oktoobris visiidil Afganistanis, kohtudes nii president Karzai kui Helmandi provintsis teenivate Eesti sõjaväelastega. Üks ärevamaid sõite oli 2008. aasta augustis Vene-Gruusia sõja ajal Thbilisisse, et koos teiste Ida-Euroopa riigijuhtidega demokraatlikule Gruusiale toetust avaldada.
Venemaal on Ilves esimese ametiaja jooksul käinud neli korda: 2007. aastal president Boriss Jeltsini matustel, 2008. aastal Hantõ-Mansiiskis soome-ugri rahvaste maailmakongressil, mille käigus leidis aset ka kohtumine president Medvedeviga, eelmisel aastal 9. mai pidustustel Moskvas ja tänavu Jaani kiriku taaspühitsemisel Peterburis.
Ilvese välissõitude sihtkohtadest sagedasim on aga viie aasta jooksul olnud Läti, mida ta on eri põhjustel väisanud 14 korda. Teisel kohal on USA, kolmandal Saksamaa üheksa ja neljandal Belgia kaheksa korraga (tihti pole tegu olnud mitte kahepoolse suhtluse, vaid lihtsalt Brüsselis toimuvate kohtumistega). Soome on Ilves jõudnud seitsmel korral. Kaheksal puhul on Ilvese välissõit toimunud võimalikest kõrgeimal tasemel – riigivisiidina.
Teiste riikide juhid külastasid sama aja jooksul Ilvest Eestis 44 korral, sealhulgas riigivisiidina 11 korral. Eestis käisid Ilvese esimese ametiaja jooksul 27 riigi presidendid või kroonitud pead, teiste hulgas Briti kuninganna Elizabeth II, USA president George W. Bush ja Jaapani keiser. Eestisse jõudsid ka kolme kaugema endise Nõukogude riigi juhid: Tadžikistani president Emomali Rahmon, Aserbaidžaani president Ilham Heydar oglu Alijev ja Kasahstani president Nursultan Nazarbajev.
Täna annab president Toomas Hendrik Ilves riigikogu ees ametivande teiseks ametiajaks.