Vaher: eriteenete eest kodakondsuse andmist tuleb hästi põhjendada

Eesti pass. Foto: Raigo Pajula

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul tuleb inimesele eriteenete eest kodakondsuse andmist väga põhjalikult argumenteerida ning tema sõnul on praegu vara öelda, kas valitsus tänavu kellelegi eriteenete eest kodakondsuse annab.

«Need inimesed, kes taotlevad eriteenete eest kodakondsust, peavad iseendale selgelt teadvustama, mida see tähendab. See tähendab seda, et neid austatakse Eesti riigi poolt nii palju, et neile antakse kodakondsus. Samas tähendab see seda, et nad peavad oma endisest kodakondsusest loobuma,» ütles Vaher intervjuus BNSile.

Vaheri sõnul on mitu eriteenete eest kodakondsuse andmise taotluse menetlemist varem lõppenud sellega, et kui inimene on saanud teada, et vastavalt Eesti seadustele ei saa ta korraga mitut kodakondsust, siis on ta sellest loobunud.

Selle nädala alguse seisuga ei ole siseministri sõnul ministeeriumile laekunud ühtegi sellist avaldust, mida võiks võtta ametlikult käigusoleva taotlusena eriteenete eest kodakondsuse andmiseks. «See võib muutuda, kui on olemas piisavad põhjendused ja inimese motivatsioon jätkuvalt kõrge, et kodakondsust taotleda,» lausus Vaher.

Mullu ei andnud Eesti valitsus eriteenete eest kodakondsust ühelegi inimesele. Siseministeerium sai mullu ühe ettepaneku eriteenete eest kodakondsuse andmiseks, kuid ministeerium saatis taotluse tagasi, kuna kodakondsuse seaduse kohaselt võivad eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse andmiseks ettepaneku teha ainult valitsuse liikmed.

Seaduse järgi võib valitsus anda teaduse, kultuuri, spordi või muul alal osutatud eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse aastas kuni kümnele inimesele. Tavaliselt on valitsus eriteenete eest kodakondsuse saajad otsustanud aasta lõpus.

2009. ja 2008. aastal aastal sai eriteenete eest kodakondsuse kolm, 2007. aastal neli, 2006. aastal viis ning 2005. ja 2004. aastal üheksa inimest.