Põllumajandusministeeriumi poole pöördus ettevõtja Imran Malik, kes avaldas soovi Eestis avada islami tavadele vastav tapamaja, et toota liha, mida võivad süüa moslemid. Ministeerium vastas seepeale, et religioossel põhjusel uimastamata loomade hukkamine plaanitakse keelustada.
Uimastamata loomade religioossed hukkamised võidakse keelustada
Malik taotles õigust hukata loodavas tapamajas loomi religioossel viisil, et toota siin islami traditsioonidele vastavat liha, millega võiks varustada teisi Euroopa riike. Näiteks on islamis oluline, et loomast lastakse veri välja. Et veri ei tarduks lihaskiudude vahele, ei tapeta looma enne vere väljalaskmist.
Põllumajandusministeerium aga vastas Malikile, et Eesti seaduste järgi võib loomi küll hukata religioossel eesmärgil, kuid seda ainult väljaspool tapamaju ning juures peab viibima järelevalveametnik.
Eesti koduloomade hukkamise tava ja loomade maksimaalset säästmist arvestades peab ministeeriumi kinnitusel enne loomade hukkamist nad uimastama, et vältida piinamist ja hoiduda välditavatest kannatustest. Põllumajandusministeerium kinnitas, et seni on küll näiteks islami ja juudi kogukondadele tehtud seaduslik erand.
Ent see on muutumas. Ministeerium viitab sellele, et 2013. aastal jõustub Euroopa Liidu nõukogu määrus, mis lubab liikmesriikidel vastu võtta riiklikud reeglid eesmärgiga kindlustada ulatuslikum loomade kaitsmine nende hukkamise ajal.
«Meile teadaoleva informatsiooni kohaselt kasutati islami ja juudi kogukondadele antud erandit ainult kahel korral viimase kümne aasta jooksul ja kogu halal ja koššer toit on imporditud,» põhjendab ministeerium. Koššer on juudi ning halal islami kommete kohaselt valmistatud toit.
«Võttes arvesse loomade heaolu ja et meil pole seda erandit praktikas vaja, plaanime erandi välja jätta,» lisas põllumajandusministeerium. «Loomakaitseorganisatsioonid Eestis nõuavad kindlalt loomade uimastamist enne hukkamist ilma igasuguse erandita. Arvestades avalikku arvamust meie ühiskonnas, ei saa me lubada loomade piinamist selleks, et tagada teiste riikide kodanike religioosseid õigusi.»