Ajakirjanik Ainar Ruussaar rõhutas Eesti-Hiina suhetest rääkides, et Euroopa Liidu raames pole meil selles valdkonnas midagi saavutada, kuna Euroopa Liidul puudub ühtne välispoliitika.
Ruussaar: euroliidul pole ühtset välispoliitikat
Lõppeval nädalal sai Tartu Ülikooli rektor Alar Karis Hiina Rahvavabariigi saatkonnast teada, et tal ei õnnestu hoolimata Shanghais asuva Jiao Tongi ülikooli kutsest tulla esinema konverentsile Hiinasse sõita.
Karise sõnul selgus kohtumisel Hiina saatkonnaga, et Hiina keskvalitsusest anti saatkonnale juhis, mille kohaselt keelati viisade andmine dalai-laamaga kohtunud Eesti tippjuhtidele.
«Tulemuslikum eesmärkide saavutamiseks oleks survestada Brüsselis, mitte Hiinale öelda, et kas te teate üldse, kes me oleme,» leidis ettevõtja Rein Kilk Kuku raadio saates «Keskpäevatund».
«Euroliidus pole ühtset välispoliitikat, aga Eesti võiks teha mingeid trikke küll. Mis oleks kui Eesti Vabariigi president läbi diplomaatiliste kanalite püüaks saada visiidile Hiina RVsse? Milline oleks Hiina reaktsioon? Kellega ta seal kohtuks, kui ta saaks visiidile sinna?» küsis Ruussaar. «Võiksime proovida globaalses välispoliitikas testida seda asja.»
«Kas me välispoliitikas ise peame eksperimenteerima ja kuhjaga kinni maksma oma vead või minema paruness Catherine Ashtoni juurde ja küsima, kuidas saada lihtsaimal viisil soovitud tulemust? Alati on võimalik muidugi nagu lollile kohane õppida oma vigadest,» leidis Kilk.
«Miks Venemaa puhul me ei talu teatud liiki käitumist, aga Hiina RV puhul talume rahulikult? Miks välisministeerium ei ütle, et selline käitumine on talumatu?» küsis ajakirjanik Priit Hõbemägi.
«Hiinlastel näiteks oleks võimalik blokeerida meie pääsu ÜRO julgeolekunõukogu roteeruvaks liikmeks, kui selline võimalus kunagi peaks tekkima,» meenutas Kilk.