Loodavad keelemajad tekitasid õpetajate koolidest lahkumise hirmu

Irene Käosaar. Foto: Sander Ilvest

Tallinnasse ja Narva loodavate eesti keele majade projekt tekitas hirmu, et eesti keele õpetajad lahkuvad üldhariduskoolidest ja see tõi kaasa kriitika, tänaseks on keelemajade juhid valitud ning kired vaibunud. 

«Eesti keele majade üks peamine kriitika oli see, et niikuinii tõmbate te üldhariduskoolidest veel vähegi sinna jäänud eesti keele õpetajad ära, eriti Narvas,» ütles Integratsiooni Sihtasutuse juht Irene Käosaar neljapäeval «Otse Postimehest» saatele antud intervjuus. Tema sõnul seadis sihtasutus selle hirmu kummutamiseks konkurssi välja kuulutades kandideerijatele tingimuse, et nad ei tohi olla tööl eesti keele õpetajatena üldhariduskoolides.

«See hirm, et eesti keele maja tõmbab koolidest õpetajaid ära, ei olnud seotud töötasuga, vaid eesti keele õpetajate nappusega koolides. Eesti keele õpetaja Ida-Virumaal teenib päris hästi, ta on seal ikkagi täiesti ainulaadne nähtus. Nagu öeldakse Ida-Virumaal, et eestlane on vahel elukutse, rääkis Käosaar. «Uuenduslikud ja uue energiaga asjad tõmbavad inimesi ja kriitikud kartsid seda, et uus maailmaparanduslik joon, mida võib-olla üldhariduskoolis eriti Ida-Virumaal praegu ei ole, tõmbab õpetajad mujale,» lisas ta.

Praeguseks on sihtasutus konkursiga valinud välja Narva ja Tallinna eesti keele maja juhid ning mõlemasse linna viis eesti keele õpetajata ja veel 15 inimest, kes veavad eri keeleprojekte kogu Eestis. «Narva leidsime me viis inimest, kes on täiesti uued tulijad. Nad on tulnud majandussektorist, turundusest, väga erinevatest valdkondadest. Inimesed on peamised. Maju võib ehitada sada tükki, aga kui neis pole inimesi, kes asju ellu viivad, siis on see kõik tühine,» sõnas Käosaar.

Sihtasutuse juhi sõnul on peagi avatavatesse keeltemajadesse oodatud igas vanuses ja eri keeletaustaga inimesed. «Võib-olla 60-aastane inimene Narvas õpib natukene teistmoodi kui seitsmeaastane Narva laps, aga meie asi ongi selgeks teha, mis on tema jaoks kõige parem metoodika,» rääkis Käosaar. «Võib-olla see ei ole keeltekursustel istumine kaks korda nädalas poolteist tundi, võib-olla on need sobivad vormid vestlusklubid, keelekohvikud, ekskursioonid Tartusse Eesti Rahva Muuseumisse ja seal korraldatavad arutelud. Meetoodikaid on küll ja veel, tähtis on inimene õige metoodikaga kokku panna ja siis on see suhe täiesti püsiv,» lisas ta.

Käosaare sõnul ei ole keelemajade sissepääsu juures piletikassat ning kõik tegevused on tasuta, raha selleks tuleb riigieelarvest ja Euroopa struktuurifondidest.

2016. aastal andis Reformierakonna juhitud valitsus kultuuriministeeriumile ülesande koostada Narva eesti keele maja kontseptsioon, sama aasta sügisel ametisse astunud Keskerakonna juhitud valitsus otsustas plaani laiendada ka Tallinna eesti keele maja kontseptsiooniga.

Selle aasta veebruaris kuulutas Integratsiooni Sihtasutus välja konkursi eesti keele majade juhtide kohtale, Narva konkursile laekus 15 ja Tallinnasse 28 taotlust. Sihtasutus kutsus vestlusele viis kandidaati Narvast ja kuus kandidaati Tallinnast.

Sihtasutus valis kevadel Narva eesti keele maja juhiks Jelena Kordontšuki ja Tallinna eesti keele maja juhiks Olga Selistseva.