Mõnu nimel otse surma

Kanepipropaganda on võtnud arutud mõõtmed. See naine tõmbab marihuaanat Torontos kanepipooldajate meeleavaldusel. Foto: AP/Scanpix

Äsjane kahe eesti mehe šokeeriv teise ilma minek Odessas tuletas meelde kahte olulist tõde, mida peohimulised ka meil Eestimaal enamasti arvestada ei tea. Sel teadmatusel võivad olla fataalsed tagajärjed ka kõige tublimatele ja toredamatele inimestele.

Selleks ei pea lendama kodunt kaugele, näiteks Odessasse, nagu tegid kaks nädalat tagasi kolm eesti meest, kellest kaks sealt elusalt tagasi ei tulnud, et saada kaifi, mis, kui lihtlabaselt öelda, katuse sõitma paneb. Piisab ka sellest, kui kodumail sõpradele külla minna. Siis saab samuti eksperimenteerida, mida narkoained teevad.

Raido Paasma, kliiniline toksikoloog, mäletab aastate tagant pealtnäha süütut juhtumit, mil mürgistusteabekeskusse helistas hääle järgi noor naine. Ta oli ärevil, süda kloppis, ühel hetkel kisas ja siis rahunes, kord nuttis ja siis jällegi naeris, tundis end läbisegi halvasti ja hästi. Ta oli tuttavatel külas käies proovinud kanepikooki. Võõrustajad olid pakkunud – ja kuidas sa ikka ära ütled, loomulikult proovid. Tema ärevust süvendas hirm, et mis küll lapsest saab. Ta toitis teda ju veel rinnaga.

«Selge, et see oli tal esimene kokkupuude kanepilaadse asjaga,» nendib Paasma, Pärnu haigla anestesioloog.