EKRE ei taha oma justiitsreformist rääkida

Juuni algul toimunud volikogu järel esitas EKRE ettepanekud justiitsreformiks, millest nad nüüd detailsemalt rääkima ei kibele. Foto: Sander Ilvest

Suve hakul esitas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) oma nägemuse Eestile «hädasti vajalikust» justiitsreformist, kuid ettepanekuid pikemalt kommenteerima pole erakonna liikmed soostunud. 

Juuni algul heitis EKRE volikogu kohtusüsteemile, prokuratuurile, uurimis- ja jälitusorganitele, täituritele ja pankrotihalduritele ette «lokkavat omavolilist ja ebaõiglast tegevust» ning väitis, et Eestis ei toimi demokraatlik õigusriik. 

Ühtlasi heitis volikogu kohtunikele ette, et nad on viimastel aastatel «aina jultunumalt rünnanud võimude lahususe põhimõtet,» ja võtnud omale «poliitilise suva järgi» õiguse seadusi kehtestada ja tühistada. 

Kriitika ja muudatusettepanekud vormistas EKRE volikogu kaheksa punktina, kuid nende kohta eelmisel esmaspäeval esitatud täpsustavatele küsimustele ei kiirusta vastama ei erakonna esimees Mart Helme, riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme ega ka volikogu esimees Paul Puustusmaa ja abiesimees Urmas Reitelmann. 

Reedel õnnestus Postimehel kontakti saada puhkusel oleva Mart Helmega, kes ütles, et ta pole oma postkasti avanud ega kiirusta ka ühtegi kirja lugema. Lühikese vestluse käigus heitis ta meediale ette, et keskendutakse liigselt kohtunike valimise küsimusele. Peamine eesmärk on EKRE esimehe sõnul siiski muuta «oputurnistlikku kohtusüsteemi», kuid pikemalt sel teemal ta rääkida ei soovinud. 

Ka Puustusmann ja Reitelmann on hetkel puhkusel ega soostu justiitsreformi teemal vestlema. Reitelmann soovitas vastuse saamiseks pöörduda Martin Helme poole, kuid viimane on Postimehele korduvate kõnede ja kirjade peale tabamatuks jäänud. 

Toetajaid ei kogu

EKRE justiitsreformi ettepanekud pole suurt toetust leidnud. Näiteks sõnas Eesti Advokatuuri esimees Hannes Vallikivi möödunud kuul Postimehele antud intervjuus, et justiitsreformi ja põhikirja põikpäiselt muutma hakates sellest midagi head sündida ei saa ning EKRE ettepanekut kohtunikke valima hakata nimetas Vallikivi ameti politiseerimiseks. Samuti pidas advokatuuri esimees põhjendamatuks kriitikat kohtute töökiiruse suunas. «Öelda mõne poliitiliselt ebameeldiva üksiku otsuse pärast, et kohtusüsteemis on kõik läbinisti mäda, ei ole kohtunike suhtes aus ja õiglane,» sõnas ta. 

Eelmisel nädalal asus praeguse õigussüsteemi kaitsele ka justiitsminister Urmas Reinsalu. «Ma pean ohtlikuks seda, kui meil tekib legitiimne debatt Eesti riigis ja poliitilisel väljal selle üle, kas on mõeldavad poliitiliselt suunatavad kohtulahendid ja riikliku süüdistuse esitamine,» ütles Reinsalu.

Ka riigikohtu esimees Priit Pikamäe peab EKRE ideed muuta kohtunike ametikoht valitavaks ja kehtestada kohtunike tegevusele parlamentaarse erikomisjoni järelevalve ohtlikuks, kuna see oleks kohtute sõltumatust mõjutav radikaalne samm.