/nginx/o/2011/06/21/640126t1h3e2e.jpg)
Tartu Ülikooli rektor Alar Karis oli oma tänases ettekandes Kõrgharidusfoorumil kriitiline algatuste suhtes, mis julgustavad senisest aktiivsemalt Eesti kõrgharidust välismaal turundama. Karis rõhutas, et suurejooneliste ideede genereerimine ja hulgikaupa kokkulepete ning lepingute allkirjastamine ei näita veel tegelikku rahvusvahelistumist. Karise hinnangul aitaks Eesti hariduse rahvusvahelisemaks muutumisele kaasa pigem see, kui Rail Baltica trass tuleks Pärnu asemel läbi Tartu.
«Mida meil siis turustada on?» küsis Karis. Tema sõnul oodatakse Eesti kõrgkoolidelt õppekavasid mitmetes keeltes, kuid meil pole piisavalt inimesi, et isegi ühes keeles õpetada. Näiteks hiinlased ja hindud tahavad esmajärgus õppida äri ja keeli, mille osas meie ülikoolid maailmas eriti silmapaistvad pole, möönis rektor.
Alar Karise sõnul on meil olemas palju suurepäraseid ideid, nagu näiteks Eesti ja Soome valitsuste tasemel kokku lepitud Ülelahe (cross-gulf) ülikool. Selle nimel olevat palju koos käidud, kuid algatusest pole saanud tänaseks midagi. Ka on tema ütlusel juba kolm aastat räägitud IT-Akadeemiast kui võlusõnast, mis on isegi saanud suurepärase ideena auhinna, kuid mida senimaani tegelikkuses ei eksisteeri. Seega tuleb Karise sõnul silmas pidada rahvusvahelistumise reaalsust.
Ühe võimaliku lahendusena, kus ka riik saaks oma õla rahvusvahelistumisele alla panna, nägi Karis Rail Baltica raudtee juhtimist läbi Tartu. Kuigi tee läbi Tartu on veidi pikem ja ehitamine kallim, viib see Karise sõnul infrastruktuuri sinna, kus on juba inimesed ja vajadused.
Rail Baltica läbi Pärnu ehitamine aga viib rahvusvahelistumise suurest hulgast Eesti elanikest mööda. Ühtlasi peaks riik kõige kõrgemal tasemel välja ütlema oma ootused kõrghariduse rahvusvahelistumise eesmärkide ja sihtide osas.