Põrgupalavus lõhub maanteid

Kuumalaine on asfaldi muutunud kleepuvaks. Foto: Kristjan Teedema

Pikaajalised kuumad ilmad mõjutavad teede olukorda iga-aastaselt, kuid tänavuse kuuma suvega «higistavad» maanteed rohkem kui viimastel aastatel.

«Kuumalaine suurimad mõjud teedele on seotud pinnatud teelõikudega, kus kuumuse mõjul imbub bituumen pinnale,» selgitas maanteeameti Ida regiooni ehitusvaldkonna juht Anti Palmi. Nii hakkavad keskmise ja suurema raskeliikluse osakaaluga teedel lõiguti katted sõidujälgedes «higistama».

Palmi sõnul on problemaatilised ka suurema koormusega riigiteede ristmikud ja farmide sissesõidud. Eriti keeruline võib olukord olla asulates, kus «higistavat» teed peavad ületama jalakäijad.

Ka soodustab katete pehmenemine raskeliikluse all olevatel teedel pikiroobaste teket. Pikaajalisel kuivaperioodil väheneb kloriididega tehtud tolmutõrje mõju kruusateedel.

Kuivast tingitud kruusateede tolmamine ja «treppi minek»,  sest kuiva ilmaga on kruusateede hööveldamine raskendatud.

«Pikaajaliselt kestvad kuumad ilmad tingivad teatud määral kulude suurenemise, näiteks tuleb «higistavad» lõigud üle puistata, et autorattad allolevat kihti üles ei katkuks,» rääkis Palmi. Ta lisas, et omajagu ebameeldivusi võivad «higistavad kohad» tekitada ka autojuhtidele, kuna auto võib bituumeniga määritud saada.

Tagajärgede leevendamiseks puistatakse teedele sõelmeid ja liiva. «Ehitustöödel kuumalainega seotud ohte ei ole, kuid värskelt valminud katetel rasketehnikaga tööde teostamist tuleb vältida,» sõnas Palmi.

Maanteeamet soovitused

• Kui vähegi võimalik, mitte sõita teedel ühes jäljes, vaid valida sõiduraja ulatuses ala, kus teekate poleks pigine.
• Samuti ei ole hea sõita roobaste põhja mööda. See vähendaks ka teede «higistamist».
• Pindamisobjektil värskelt pinnatud teel tuleks sõitmiseks kasutada kogu sõiduraja laiust, mitte ületada lubatud maksimaalset sõidukiirust ning püüda vältida sõitmist alale, kus värske bituumen leemendab.