Edgar Savisaar: kes läheb kohtusse Tallinna Vee erastamist kiitma?

Edgar Savisaar. Foto: Priit Simson

Kas mäletate Kalevipoja kurb-õpetlikku saatust – vägimehe kunagi Kääpa jõkke pillatud mõõk lõikas kangelasel (eksikombel?) jalad alt. See võrdlus meenus mulle, kui lugesin 26. septembril börsiteadet, et konkurentsiamet on vaidlustanud ASi Tallinna Vesi erastamisel kaalukeeleks seatud tariifimehhanismi õiguspärasuse.

Kas IRLi noorema põlvkonna poliitikule Juhan Partsile alluva ameti teravad hambad hakkavad nüüd läbi saagima Isamaaliidu ja reformipartei veteranide üles ehitatud erastamispoliitika (au)sammast? Ja amet kasutab selleks Tallinna Vee enamusosaluse müümist vaidlustanud Keskerakonna ja Tallinna linna analüüsidest nopitud järeldusi? Miks?

Eesti Energia ja Tallinna Vesi on tondid, kellega meedia lapsi hirmutab. Tallinna Veest ei ole kollide konkurentsis siiski Eesti Energiale vastast. Küsige tallinlastelt, millise kommunaalteenuse hind on praegu madalam kui oli ... ütleme 2009. aastal.

Õige vastuse peale tulevad vähesed – selleks on vee hind: kui 2009. aastal maksis kuupmeeter kraanivett ja sama suure koguse reovee puhastamine vanas rahas 32,87 krooni, siis praegu küsitakse tallinlastelt sama teenuse eest 32,57 krooni (2,08 eurot). Enamikule on vastus üllatuseks, sest meedia on Tallinna Vee tegemisi vaadanud eranditult läbi hukkamõistva luubi ning kaassüüdlaseks tembeldanud praeguse linnavõimu.

Muuseas, (sise)poliitiline «korrektsus» on suukorvistanud toimetusi ja ajakirjanikke ning sundinud neid kahe aasta jooksul ignoreerima Tallinna linnavolikogu 17. septembri 2009 hinnangut ASi Tallinna Vesi erastamise läbiviimise kohta. Volikogu võttis otsuse vastu, toetudes mahukale ja põhjalikule faktianalüüsile.

Lisan lingi nende lugejate jaoks, kes ei pea paljuks vaeva omal käel küsimustele vastuseid otsida: http://aktal.tallinnlv.ee/static/Eelnoud/­Dokumendid/endok5863.htm.

Näib, et meediale on antud taas korraldus vaikida maha konkurentsiameti 29. augustil välja öeldud seisukoht, et üks Tallinna Vee erastamise eesmärkidest oli seadusevastane.

Konkurentsiamet väidab, et «…. erastamise läbiviimisel veeteenuse hinna kujundamisel kasutatud põhimõtted olid ebaõiged ning vastuolus erastamise ajal kehtinud õigusega .... veeteenuse hinna kujundamine tulenevalt (erastamise käigus esitatud) pakkumisest ei ole lubatud .... ei saa nõustuda asjaoluga, et veeteenuste hinna osas võiks teha pakkumist väidetava eesmärgiga saavutada väikseim võimalik tariifi tõus ....» jne.

Praegusel juhul on mahavaikimine pea liiva alla peitmine. Kuna konkurentsiamet esitas oma seisukoha halduskohtule, on möödapääsmatu, et kohus selle õigsust vaagima asub.

Kes hakkab Tallinna linna nimel kaitsma ja kohtule selgitama Tallinna Vee erastamise eesmärke ja enamusaktsiate müümise põhjendatust? Praegu kahetseb Tallinna Vee üle kontrolli äraandmist enamik tallinlastest. Keskerakond on sellist erastamist kritiseerinud 2000. aastast alates.

Sotsid on kunagist viga tunnistanud, seda on kahetsenud nii erakonna endine juht Jüri Pihl kui praegune aktiivpoliitik Jaak Juske (vt Juske 18.08.2010 blogi, «Tallinna Vee erastamisel tegi linn mitmeid lollusi, mille hapusid vilju tuleb veel tänagi süüa.»). Isamaaliidu veteranid ja reformarid vaikivad – neil on seda lihtne teha, sest ega neile meedia küsimusi ei esitagi.

Veel kord – kes siis läheb kohtusse Tallinna Vee erastamist kiitma? Väga sobilik oleks kohtukulli ette minna justiitsminister Kristen Michalil – tema kuulus 2000. aastal koguni Tallinna Vee erastamise siseringi, kuueliikmelisse erastamiskomisjoni.

Või õnnestub kohtu veenmine paremini poliitikutest erastamisansamblil Maret Maripuul, Liisa-Ly Pakostal, Toomas Tõnistel, Indrek Raudsel ja Keit Pentusel, kes enne 2000. aasta jõule linnavolikogus otsustasid teha linnarahvale «jõulukingituse» ning anda kontroll Tallinna Vee üle välisfirmale koos veehinna garanteeritud 30-protsendilise ennaktempos tõusuga. Seda põnevat väitlust saame näha juhul, kui IRLi poliitikul Juhan Partsil ikka jätkub mehemeelt oma hukkamõistva arvamuse juurde jääda.

Loo alguses tõin võrdluse eeposega. Loo lõpetuseks võiks olla võrdlus teise eeposlikult tähtsa otsusega – garantii andmisega EFSFile. Omal kombel tegid IRL ja Reformierakond (sotsiaaldemokraadid sekundeerisid) taas «Tallinna Vett»: veefirma erastamise otsus tehti ülepeakaela viie tööpäevaga, nüüd jõuti põhjapaneva otsuseni kahe-kolme päevaga.

Kui Tallinna Vee erastamise võitja väljakuulutamist esialgu planeeritud ajal takistasid... asjaolusid teavad vaid erastajad, siis nüüd sundisid plaane muutma õiguskantsler ja -teadlased. Kui 2000. aastal oli Keskerakond erastamise tingimuste vastu, siis eelmisel nädalal olime muu hulgas Toompea plaani vastu sundida euroala vaeseimat rahvast panema panti suurimat osa võrreldes teiste riikidega.

Loodan siiralt, et neljapäevased Keskerakonna liikmete vastuhääled garantii andmisele osutuvad vaid liigsest ettevaatusest tingitud sammuks ning jääb kordumata Tallinna Vee stsenaarium.