/nginx/o/2011/10/06/781988t1h04d1.jpg)
Riigi Metsamajandamise Keskus kaardistas kuue aasta jooksul 35 000 Eesti pärandkultuuri objekti.
Eestis kaardistati 35 000 pärandkultuuri objekti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Levinumad pärandkultuuri objektid on kunagiste taluhoonete asukohad, kiviaiad, vanad metsateed ja kohanimed ning nendega seonduv,» ütles RMK juhatuse liige Tiit Timberg.
Timbergi sõnul on pärandkultuur osa meie rahvuslikust identiteedist ja selleks, et objektid lihtsalt teadmatusest ei hävineks, on oluline nii maaomanike kui ka metsas ja maastikul tegutsejate teadlikkus.
RMK pärandkultuuri spetsialisti Vaike Pommeri sõnul alustati kogu Eesti pärandkultuuri kaardistamisega 2005. aastal. Töö käigus keskenduti eelkõige looduses leiduvatele kultuurimärkidele, linnad ja asulad jäid fookusest välja. «Täna on töö lõpetamisel kaheksas viimases vallas ja 2012. aasta veebruariks on täielik ülevaade objektidest kõigile huvilistele Maa-ameti andmebaasis kättesaadav,» ütles Pommer. Ta lisas, et suurprojektiks vajaliku inventeerija koolituse läbis üle 400 inimese, kaardistamiseks kulus 120 000 töötundi ja töö käigus sõideti läbi 580 000 kilomeetrit.
Lisaks 35 000 objekti kaardistamisele on projekti käigus korraldatud pärandkultuuri teabepäevadel ja üritustel osalenud enam kui 8000 inimest. Ilmunud on 17 erinevat trükist, kogutiraažiga 23 500 eksemplari ning lisaks ootab avaldamist veel 4000 eksemplariga 4 maakonna pärandkultuuri raamatut. Samuti rajati projekti ühe suurema ettevõtmisena Valgamaal Koiva jõe kaldale Taheva ja Olinase vahele Eesti-Läti piiriülene pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala koos õpperadadega.