/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/05/27/599956t1h82fd.jpg)
Haridusministeerium ei kavatse aidata Euroakadeemiasse bakalaureuseõppesse astunud tudengitel samanimelist kraadi saada, kuna ülikool olevat neile väitnud, et noored seda ise ei soovigi.
Euroakadeemia tudengid jäävad lubaduste kiuste kraadita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroakadeemia rahvusvaheliste suhete teaduskonna dekaan Toomas Alatalu saatis septembri keskel riigikogu kultuurikomisjonile kirja, kus kutsus saadikuid üles võtma vastu seaduseparanduse, mis võimaldaks kahe aasta eest sinna ülikooli astunutel siiski järgmise aasta kevadel bakalaureusekraad saada.
Iva on selles, et Euroakadeemia kukkus tänavu juunis üleminekuhindamisel läbi, mis tähendab, et neil kaob järgmise aasta 1. jaanuarist õigus teaduskraade väljastada ja nad peavad valima, kas pillid kotti panna või muutuda rakenduskõrgkooliks.
Alatalu sõnul rikub aga niimoodi poole õppeaasta pealt bakalaureusekraadi kaitsmise õiguse äravõtmine tudengite õigusi. «Mõistagi meeldib BA kraad üliõpilastele rohkem ja seda nad ka end 3 aastat tagasi saama asutasid,» kirjutas Alatalu.
«Sestap on kolmanda kursuse tudengitel /…/, kes jätkavad täna õpinguid vana, BA kraadi andva programmi alusel, õigustatud ootus kevadel see kraad ka saada.»
Tema sõnul on reaalne, et tudengid alustavad tekkinud olukorra tõttu kohtuteed, mistõttu kutsub ta parlamendisaadikuid üles tegema Euroakadeemia ja teiste bakalaureuseõppe õiguseta jäänud koolide kolmanda kursuse üliõpilastele vastav erand.
«Seda kas vastavat seaduseparandust tehes või rakendusseadust kasutades, mis on teie võimuses. Mida rutem te vastava otsuse langetate, seda parem.»
Alatalu ütles, et pöördus riigikogu poole pärast seda, kui haridusministeerium teatas, et ei saa nende murele vastu tulla, kuna seadus seda ei luba.
Haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmets sõnas Postimehele, et tegelikult läks Euroakadeemial isegi hästi, sest mõni teine kõrgkool on üleminekuhindamisel kaotanud üldse õpetamise õiguse.
«Euroakadeemial on valik, kas lõpetada 2012 tegevus ja leida kõigile üliõpilastele õppe jätkamise võimalused teistes õppeasutustes või taotleda õppe läbiviimise õigust rakenduskõrgharidusõppes ja alustada 1. jaanuarist 2012 rakenduskõrgkoolina,» rääkis Laidmets.
«Euroakadeemia (ja mitte haridusministeerium) on otsustanud, et jätkab rakenduskõrgkoolina ning rakenduskõrgharidusõppe avamiseks taotluse esitanud.»
Laidmetsa sõnul on haridusministeerium kohtunud mitmel korral Euroakadeemia juhtkonnaga, kes on korduvalt kinnitanud, et üliõpilased on olukorrast teadlikud ning et neile on pakutud võimalusi jätkamiseks teistes õppeasutustes.
«Väidetavalt ei ole üliõpilased olnud mujal õpingute jätkamisest lihtsalt huvitatud. On äärmiselt kahetsusväärne, kui üliõpilased ja sisseastujad pole saanud õigel ajal adekvaatset informatsiooni.»
Osakonnajuhi sõnul püüavad ministeerium ja Eesti Kvaliteediagentuur Euroakadeemiale vastu tulla ning menetleda Euroakadeemia taotlust õppe jätkamiseks võimalikult kiiresti, kuid läbida tuleb siiski ekspertiis ning selle asutusega seoses on probleeme õhus palju.
Kui ekspertiis läbitakse edukalt ja rakenduskõrgharidusõppe läbiviimiseks õigus saadakse, alustab Euroakadeemia 1. jaanuarist 2012 tegevust rakenduskõrgkoolina.
«Vastasel juhul peab Euroakadeemia koostöös haridusministeeriumiga leidma üliõpilastele võimaluse jätkata õpingud mujal,» nentis Laidmets.
Euroakadeemia peab vastavalt seadusele sõlmima kõigi üliõpilastega lepingud, kus ühe tingimusena tuleb kirjeldada, kus üliõpilased oma õpinguid jätkata saavad, kui õppeasutus mingil põhjusel õpet kuni nominaalkestuse lõpuni läbi ei vii.
Euroakadeemiaga sarnast protsessi läbib praegu Usuteaduse Instituut.