/nginx/o/2008/12/12/104550t1h8291.jpg)
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ja väliskomisjon kuulasid oma tänasel ühisistungil ära peaminister Andrus Ansipi ülevaate Euroopa Ülemkogu tulemustest ning tunnustasid valitsust, et Eesti jaoks olulised seisukohad jõudsid ülemkogu lõppdokumentidesse.
Ülemkogu järelduste kohaselt peab Euroopa Komisjon süsinikdioksiidi kvootide arvestamisel analüüsima ka kolmandatest riikidest imporditava elektri mõju elektriturule ja võtma vajadusel kasutusele vajalikud meetmed, vahendas riigikogu pressiesindaja.
Oluline on Eesti jaoks ka Läänemere elektriühenduste kava, mis näeb ette Euroopa Liidu poolse osalise rahastamise energiaühenduste rajamiseks. Ansipi kinnitusel plaanib EL suunata infrastruktuuri arendamiseks lähiajal 5 miljardit krooni.
Positiivseks hindasid riigikogu komisjonid ka Eesti elektritootjatele tasuta kvoodi eraldamise ajaperioodi pikendamist. Ülemkogu energia- ja kliimapaketi kohaselt võivad teatud liikmesriikide elektritootjad, sh Eesti, saada piiratud mahus tasuta heitmegaaside kvoote kuni 2020. aastani.
Eesti jaoks oluline on ka kliimapaketi solidaarsusklausel, mille alusel jagatakse 10 protsenti emissioonikvoodist ümber keskmiselt vaesematele liikmesriikidele, mille hulgas on ka Eesti.
Lisaks jagatakse täiendavalt 2 protsenti kvoodikogusest nendele riikidele, mis on oma heitmeid aastatel 1990-2005 oluliselt vähendanud. Nende riikide hulka kuulub ka Eesti.
ELi asjade komisjon kuulas täna ära ka Euroopa Kontrollikoja aastaaruande, mida tutvustas Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid.