Soomes esineb küberkiusu kolm korda vähem kui Eestis

Eesti lapstel on mitu korda suurem oht sattuda küberkiusuohvriks kui nende soomlastest eakaaslastel. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Kuigi küberkiusamine on Euroopas eelkõige levinud Skandinaaviamaades, siis Soomes esineb seda märksa vähem kui teistes Põhjamaades, sealhulgas Eestis.

«Me oleme üldiselt kõikvõimalikes internetiriskides sarnased Rootsi, Taani ja Norraga. Samas Soome eristub nii meist kui teistest, seal on olukord parem,» rääkis rahvusvahelise uuringu «EU kids Online» Eesti-poolne koordinaator, Tartu Ülikooli meediaprofessor Veronika Kalmus. Kui Eestis on küberkiusamist kogenud 14 protsenti, Taanis 13 ja Rootsis 12 protsenti lastest, siis põhjanaabritest tunnistas vaid viis protsenti küsitletutest, et on sellega kokku puutunud.

Ka tavalist kiusamist kogevad Soome lahe põhjakaldal elavad lapsed märksa vähem kui Eesti omad. Nii tunnistas 43 protsenti Eesti lastest, et neid on kiusatud. Soomlastest olid sellega kokku puutunud iga viies.

Kalmus tõdes, et seda iseärasust on raske seletada, aga üheks põhjuseks võib olla Soome väga heal tasemel meediaharidus. Ka on põhjanaabrid netiturvalisuse alase teadlikkusega pikka aega ja edukalt tegelnud.

«See (küberkiusasmine –toim) on üldine probleem, mis on omane Ida-Euroopa riikidele ja ka Skandinaaviale ning puudutab paljuski üldisemat väärtuskasvatust, koolikliimat, kasvatust laiemas mõttes,» nentis Kalmus.

Seda, et Eesti koos Taani, Rootsi ja Norraga juhivad küberkiusajate edetabelit, võib Kalmuse sõnul seletada sellega, et Eestil on Skandinaaviamaadega sarnane kultuuritaust. «Tegemist on individuaalsemate kultuuridega, kus kogukondlikud sidemed on nõrgemad. Rohkem esineb omavahelist konkurentsi nii heas kui halvas tähenduses,» lisas ta. Kalmuse arvates on kiusamise tegelikud põhjused peidus ja üldisemas kultuuritaustas ning seetõttu tuleks selle probleemiga tegeleda laiemalt.

Mullu Euroopa 25 riigis tehtud uuringus osales enam kui 25 000 last vanuses 9- kuni 16-aastast last.