Kaitsekulu kasvu mõju: õhutõrje jah, tankid võib-olla

Kaitsekulud. Foto: Pm

Eesti saaks 2,5-protsendise kaitse-eelarve korral 2026. aastaks teoreetiliselt soetada nii keskmaa-õhutõrje kui ka tankid. Tõsi, nende võimetega kaasnevad püsikulud nõuaks tuleval kümnendil ilmselt juba uut kaitsekulude tõstmist.

Keset palavat poliitsuve räägivad sellest Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, Eesti riigipea Kersti Kaljulaid ja kaitseanalüütikud. Kahe protsendi teema pole Eestile ammu olnud nii põletav küsimus, ja selle põhjused viivad NATO kinniste uste taha. Just seal võeti mullu suletud kuulamisel riikide kaitsekulud pulkadeks.

«Eelmine aasta oli esimene, kus me ei olnud enam pailapsed. Meile öeldi, et te olete piiririik, see kaks protsenti enam ei müü, teie absoluutsummad on naeruväärsed,» ütleb esimest korda avalikult välja kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu.

Kõrge riigiametniku hääl on rahulik. Nagu ka Eestit hinnanud NATO raportöörid, ei tegele ka tema poliitikaga. Ta saab aru, et alliansi kaaslaste viisakusel oli oma inerts ja Eesti jaoks rauges see mullu. Oidsalu ei väida, et Eesti peaks pea ees kuhugi jooksma hakkama, aga mures on ta küll.