/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/10/03/777228t1hd095.jpg)
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) plaanib saata 2012. aastal valmivasse Kuressaare baasi ühe piirivalvekopteri, et parandada hädaohu korral kohale jõudmist Lääne-Eestis. See eeldab ka mitme uue meeskonna komplekteerimist.
Üks kolmest piirivalvekopterist saadetakse Kuressaare lennubaasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«PPA on rajamas Kuressaarde infrastruktuuri, et tagada kohapeal ühe kopteri ööpäevaringne valmisolek,» kinnitas PPA lennusalga juht Allan Oksmann. «Valmisolekut arendatakse eelkõige merepiiri valvamise eesmärgil ja selle kõrvalt ka otsingu- ja päästeoperatsioonide ning meditsiinilendude tarbeks.»
Näiteks parandaks see võimaliku hädaolukorra puhul oluliselt kohale jõudmise aega Lääne-Eestis.
Lennusalga arengukavas on seatud eesmärgiks saavutada ühe kopteri ööpäevaringne valmisolek Kuressaare baasis aastaks 2013. Valvekompleks peab kava kohaselt valmima 2012. aastal ning selle maksumuseks on planeeritud ligi 2,5 miljonit eurot.
«Seoses lendurite ettevalmistusega, mis on äärmiselt aeganõudev protsess, saab Kuressaares esmalt sisse viia osalise valmisoleku, tõenäoliselt sarnase praegusele Tallinna baasi valmisolekule,» lisas Oksmann. «Viimane nõuaks näiteks kolme kopteri kohta vähemalt kuue meeskonna komplekteerimist praeguse nelja asemel.»
Täna on valmisolek lennusalga Tallinna baasis kirjeldatud selliselt: reageerimisaeg alates väljakutse saamisest kuni kopteri õhkutõusuni on päevasel ajal (kell 9.00-17.00) 15 minutit, õhtusel ja öisel ajal üks tund.
«Tagamaks pidev ööpäevaringne valmisolek samaaegselt Tallinna ja Kuressaare baasis, oleks vajalik tõsta meeskondade arv kümneni ning hankida lisaks neljas kopter koos vastava opereerimiskuluga, mis hõlmab nii lendamist kui hooldust,» seletas Oksmann. «Kuni selle arvu saavutamiseni tuleb valmisolek tagada madalama standardi järgi, st koduste valvetega, mil reageerimisaeg väljaspool tööaega on üks tund.»
Oksmann ütles, et pideva 24-tunnise valmisoleku saaks lennusalk sisse viia hinnanguliselt aastateks 2015-2016, eeldades, et see arendustegevus on ka rahastamisotsustega tagatud.
Nii Kuressaare baasi ehitamine kui kolmanda kopteri ES-PWC soetamine on mõlemad Euroopa Liidu välispiirifondiga seotud projektid.
«Seega planeerime võimalusel Kuressaarde baseeruma välispiirifondi raames soetatud kopteri ES-PWC,» täpsustas Oksmann. «Kopteri hooldused hakkavad toimuma Tallinna baasis ja hoolduste ajaks asendame ta mõne teise kopteriga. Juhul, kui peaks tekkima olukord, kus seda võimalust pole, siis jääb valvesse ainult üks, sel hetkel prioriteetsem baas.»
Reaalselt hakkab ka Kuressaares paiknev kopter tagama valmisolekut Eesti kui terviku mõistes. Sõltuvalt abivajaja asukohast muutub kohalejõudmisaeg – näiteks Kihnu ja Ruhnu jõuab kopter Kuressaarest kiiremini kohale kui praegu Tallinnast.
«Meil on seljataga aasta 2010, mil meie kasutuses oli samuti vaid kaks kopterit ES-PWA ja ES-PWB,» ütles Oksmann. «Nendega opereerides oli terve aasta jooksul 20 päeva, mil kopter ei olnud saadaval, mis tähendab, et kopterite saadavus oli 95 protsenti. Seda võib lugeda suhteliselt heaks tulemuseks, ka edukate naaberriikide võrreldav statistika on samal tasemel. Näiteks võib tuua Soome.»
Ta lisas, et käesoleval aastal on lennusalga käsutuses olnud küll kolm kopterit, kuid üks nendest (ES-PWA) on teadaolevalt pikalt hoolduses viibinud, nii et suurema osa ajast oleme ikkagi kahe kopteriga opereerinud.
«Meile teadaolevalt pole sel aastal lennusalgal veel ühelegi väljakutsele reageerimata jäänud,» kinnitas lennusalga juht. «Juhul kui kolmandat kopterit poleks soetatud, oleks alates 15. märtsist kuni novembrini meie käsutuses olnud vaid üks kopter (ES-PWB) ning praegusel hetkel, kui kestab ES-PWB 300 tunni hooldus ja saame 42. nädalal Itaaliast kätte uued sabarootori labad, oleksime ilma igasuguse kopterivõimekuseta.»
«Loomulikult on raske ennustada ette võimalike defektide arvu, kuid on selge, et kahe baasi pidevat samaaegset valmisolekut pole võimalik üksnes kolme kopteri ja praeguse meeskondade arvuga tagada,» rõhutas Oksmann.
«Olulisim prioriteet praegu on saavutada vähemalt ühe kopteri võimalikult kõrge saadavus, paiknegu see siis Tallinnas või Kuressaares. Loomulikult ei tähenda see, et me ei töötaks kahe või ka kolme kopteri üheaegse saadavuse nimel.»