/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2011/02/18/519154t1h9f65.jpg)
Ajakirjanik Ainar Ruussaar selgitas, et uue kaitseväe juhataja isiku puhul saab olema oluline küsimus, kas ja kui palju on ta nõus oma senist otsustusvabadust kaitseministeeriumile ära delegeerima.
Ruussaar: kas uus kaitseväe juhataja nõustub otsustusvabadust ära delegeerima?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ruussaar selgitas Kuku raadio saates «Keskpäevatund», et juba aastaid on kaitseministeeriumi ja kaitseväe vahelised suhted problemaatilised.
«Kaitseministeerium soovib kaitseväe ja riigi julgeoleku temaatikat tsentraliseerida, saades muu seas otsustusõiguse kõigi hangete küsimuses,» rääkis Ruussaar.
«Kaitseväe uus juhataja on oluline persoon selles mõttes, kuivõrd ta on nõus ära delegeerima kaitseväes seni olnud tegevus- ja otsustusvabadust ja kuivõrd mitte,» sõnas Ruussaar.
«Kaitseväele uue juhataja otsimine on nagu valgustatud toas kassi otsimine, kus kõik näevad kassi,» leidis ajakirjanik Priit Hõbemägi.
«Juba aasta otsa räägitud, et kaitseväe järgmiseks juhatajaks saab tõenäoliselt Riho Terras, teda on välismaal selleks ametiks spetsiaalselt koolitatud. Sellest hoolimata kaitseminister Mart Laar moodustas kandidaadi leidmiseks komisjoni ning kandidaatide nimedki olid salastatud,» kirjeldas Hõbemägi.
Praeguse kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsa viieaastane ametiaeg lõpeb selle aasta detsembris.
Ajakirjandus on juba mõnda aega olnud veendumusel, et uueks kaitseväe juhatajaks saab pärast Laaneotsa ametiaja lõppu endine kaitseministeeriumi kantsler ja praegune kaitseväe peastaabi ülem Riho Terras, kellele president juunis andis brigaadikindrali auastme.