/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/09/30/773812t1h1311.jpg)
Päästekopterite ostmine tehti tolleaegse parima teadmise juures, leiab riigikogu liige Kalle Laanet, kes oli esimeste päästekopterite ostmise ajal siseminister. Tema peab praeguseid süüdistusi kopterite ostmise kohta tagantjärele tarkuseks.
Laanet päästekopteritest: tagantjärele oleme kõik targad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna politsei- ja piirivalveameti päästekopteritega on olnud ridamisi probleeme, on leitud, et nende ostmise ajal oleks pidanud tegema nii mõndagi teisiti. Näiteks võinuks tehasega sõlmida lepingud, et Eesti kopterid parandataks eelisjärjekorras, või soetada ühes kopteritega ka varuosalao.
«Otsus tehti tolle aja kõige paremas teadmises. Konkreesed rahasummad olid ette antud, millega sai opereerida. Selleks oli terve komisjon, kes helikoptereid valis ja kes otsustas tarnetingimused ja kõik sellega kaasneva,» rääkis Laanet, kes oli siseminister 2006. aastal, mil sõlmiti lepingud päästekopterite ostmiseks.
«Ma detailselt ei mäleta, aga arvan, et miks see võis niimoodi minna, oli raha,» seletas ta. «Tollel hetkel polnud piisavalt raha, et garante tagada. Ma ei mäleta, et tol hetkel oleks nende helikopteritega ka olnud mingisuguseid probleeme.»
Nüüd on öeldud, et sel ajal oleks pidanud soetama ka varuosi.
«Tagantjärele oleme kõik targad,» ütles Laanet. «Minu arvates, kui esimesed vead said selgeks, oleks pidanud jalad kõhu alt välja võtma ja asjaga tegelema, mitte venitama. Niimoodi tagantjärele tarkust pole minu meelest... Nii võime ükskõik mida välja mõelda – oleks nii ja oleks naa.»
Laaneti sõnul peaksid nüüd spetsialistid hindama, missugused võiksid garantiivariandid olla. «Aga selle peale oleks pidanud ammu mõtlema,» lisas ta.