/nginx/o/2011/09/06/736602t1h9688.jpg)
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond möödunud aastal kultuurile 230 eurot aastas, mis teeb leibkonna kogukulutustest 3 protsenti, mis on sarnane Euroopa keskmisele tasemele.
Eestlaste rahakotist läheb kultuurile 3 protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2010. aastal ulatus Eesti ligi 600 000 leibkonna kultuurile kulutatud kogusumma üle 140 miljoni euro, kirjutab statistikaameti analüütik Kutt Kommel statistikablogis.
Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele, millele läheb aastas keskmiselt 86 eurot ehk 37 protsenti kõigist kultuurikuludest.
Järgnevad audiovisuaalsele kunstile ja muusikale tehtud kulutused (keskmiselt 37 eurot aastas), seejärel kulutused elava esitusega kunstidele (keskmiselt 15 eurot aastas) ja visuaalsele kunstile (keskmiselt 5 eurot aastas). Kõige väiksema osa moodustavad elanike kulutused muuseumi- ja näitusepääsmetele (ligi 2 eurot aastas).
Eesti kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on sarnane Euroopa keskmisele näitajale (4 protsenti). Suurimad on kultuurikulutused Taanis, Soomes ja Tšehhis, kus need moodustavad 5 protsenti leibkonna kogukulutustest. Eestit edestavad ka Läti ja Poola. Kulutuste osatähtsuselt jäävad Eestist tahapoole aga Hispaania, Itaalia, Leedu, Luksemburg ja Belgia.
KUMU suunas inimesed muuseumidesse
Hoolimata väikesest langusest masu ajal on kulutused kultuurile tõusnud Eestis viimase kümne aasta jooksul üle 200 protsendi.
Kui üldjoontes näitavad kulutused kultuurile kasvutrendi, siis muuseumide ja näituste piletitele ehk kultuuripärandile tehtavad kulutused olid väiksemad ja ebaühtlased - kuni 2006. aastani, mil avati KUMU. See andis märkimisväärse tõuke ka muuseumide külastatavuse tõusule.
Kümne aasta jooksul on ainsana langenud kulutused visuaalsele kunstile: maalidele, graafikale, fotokunstile, skulptuurile, tarbekunstile ja muudele kunstiesemetele.
Võib oletada, et kuigi Eestis käiakse üha meelsamini muuseumis ja näitustel, siis kunsti ostmine on endiselt üksikute jõukamate elanike pärusmaa, mis ei avalda suurt mõju kultuurikulutuste tervikpildile. See võib muutuda elanike jõukuse kasvades, kui avastatakse, et kunst võib olla pikemas perspektiivis ka tänuväärne investeering materiaalses mõttes.