/nginx/o/2011/09/29/772126t1hdd84.jpg)
Jõelähtme valla põliskülade külavanemad, kodanikuühenduste ning ettevõtjate esindajad saatsid kultuuriministrile, vallavanemale ja riigikogule pöördumise, milles protesteerivad Rebala muinsuskaitseala piiride vähendamise vastu, mida püütakse nende hinnangul teha avalikkuse eest varjatult.
«Algatatud protsess ja selle läbiviimine on vastuolus EV Kodanikuühiskonna arengukavas sätestatud hea kaasamise tavaga ning nimetatud arengukavas sätestatud kaasamise eesmärgiga: «Avaliku sektori otsuste kujundamisel arvestatakse valitsusväliste osapoolte panusega ning osapooled on rahul kaasamise protsessi läbiviimisega»,» seisab pöördumises.
Pöördujad on seisukohal, et Rebala muinsuskaitseala lisab vaatamata koormavatele piirangutele piirkonnale lisaväärtust.
«Oleme kõigiti nõus, et Rebala muinsuskaitseala vajab reforme, mis aga tähendab eelkõige muinsuskaitseala mõiste, funktsiooni ja kaitsekorralduse kaasajastamist,» kirjutatakse pöördumises.
«Piiride mehhaaniline, paberil vähendamine ei lahenda Rebala muinsuskaitsealaga seonduvaid tegelikke probleeme ei riigi, kohaliku omavalitsuse ega kogukondade jaoks.»
«Sarnastest probleemidest ajendatuna liiguti mujal maailmas juba ligi pool sajandit tagasi kiivalt ja rangelt kaitstud territooriumidelt inimese poole, seades eesmärgiks saavutada ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaal-kultuuriliste probleemide tervikkäsitlus, keskmesse tõsteti kohalik elanik ja tema tahe. Saadi aru, et piirkonna elu erinevaid valdkondi tuleb vaadelda komplekselt, mitte käsitleda eraldi majanduslikke, sotsiaal-kultuurilisi ning keskkonnaprobleeme.»
«Kõrge avaliku huvi tõttu peame äärmiselt oluliseks meie kodu puudutavate otsuste läbiviimist läbipaistvalt ning avatult kõigi elanike, ettevõtjate ja vabaühenduste jaoks,» rõhutavad elanikud.
Nende hinnangul tohiks piiride muutmine kui pöördumatute tagajärgedega toiming päevakorda tõusta alles siis, kui on ammendatud muud võimalused soovitud eesmärkide saavutamiseks. Enne seda võiks kaitseala erinevates tsoonides kehtivate piiranguid-vabadusi rohkem eristada, töötada välja toetusprogramme ja leevendusmehhanisme.
«Seetõttu on hädavajalik algatatud protsessi eesmärgid esmalt kohaliku kogukonnaga läbi arutada ja ametlikult määratleda,» rõhutatakse kirjas.
«Palume, et Rebala muinsuskaitseala toetusteprogrammi, piirangute ja uue põhimääruse dokumendi ettevalmistamine kulgeks kaasamise head tava järgides arvestades kohaliku kogukonna ja neid esindavate ühenduste seisukohtadega juba protsessi algstaadiumis.»