Uued õppekavad annavad kirjastustele tööd

Eesti keele õpikud Foto: Toomas Huik

Kirjastuse Koolibri juhi Kalle Kaljurandi sõnul avaldavad õppekirjanduse väljaandjatele enam mõju uued õppekavad, sest nende rakendudes soetatakse uut õppekirjandust rohkem.

Nii Koolibri kui ka Avita jaoks on aasta olnud töine, sest uusi õppematerjale andsid nad välja nii 1., 4. kui ka 7. klassile.

Kaljurand möönis samas, et näiteks inimeseõpetuse õpik 7. klassile ilmub aga kahjuks suure hilinemisega, kuigi esimesed peatükid on tellijatele vihikuna laiali saadetud.

Kaljurandi sõnul pole kirjanduse valmimist täpselt kooliaasta algusse rihitud, sest ideaaljuhul valmib komplekt juba kevadel või veelgi varem, et seda õpetajatele tutvustada.

«Uued teosed ilmusid sellel õppeaastal aga kahjuks alles augustis, kuna uue õppekava rakenduseks antud aeg oli liiga lühike,» lisas Avita turundusjuht Anneli Veskimägi.

Uue õpiku loomiseks saavad kirjastused eelkõige indu riiklike õppekavade arendustööst ja rakendumisest, kuid arvesse võetakse ka sisetunnet ja turgu, sest kui mingit õpikut enam ei tellita, siis on toode oma aja ära elanud.

Nii Kaljurand kui ka Veskimägi tõstsid aga esile, et on ka õpikuid, mida võib lausa pidada legendaarseteks ja mille vahetamisele pole mõtet mõelda.

Kaljurandi sõnul on neil kõige kauem vastu pidanud õpik «Matemaatika põhikooli III astmes ja gümnaasiumis», mis on ilmselt seetõttu, et matemaatika ja selle õpetamise metoodika on jäänud samaks.

Veskimägi hinnangul peab õppekirjanduses kõige kvaliteetsem teos vastu 12 aastat ja nende legendaarseks teoseks on Leelo Tungla aabits, mis on nüüd vastu pidanud juba 14 aastat.

Ta toonitas samas, et neil on juba pakkuda ka uus Vahur Kelleri aabits.

«Kui loete sajandi alguse, keskpaiga ja 15 aastat vanu õpikuid, saate kindlasti paremini aru, miks õpik muutub,» selgitas ta. «Shakespeare jääb ikka Shakespeare’iks ning Kivirähk kirjutab teisiti kui Dostojevski.»