Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul pole riigil vaja hakata eraettevõtetelt õpikuid ja töövihikuid tellima, sest õpikute ja töövihikute hilinemine pole nende arvates ületamatuks takistuseks uue õppekava rakendamisel.
Ministeerium ei näe õpikute tellimiseks vajadust
Ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva tõstis esile, et riiklikku tellimust õpikutele pole juba ammu.
Ta meenutas, et 1993. aasta põhikooli- ja gümnaasiumiseadus reguleeris õppekirjanduse kasutamist järgnevalt: «Õppekirjanduse valib õpetaja kultuuri- ja haridusministeeriumi poolt heakskiidetu hulgast».
Õppekirjanduse ministeeriumipoolne heakskiitmine toimis 2009. aastani, mil jõustus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus, mis tühistas endise korra.
Haridusministeeriumi hinnangul pole riiklikuks tellimuseks vajadust, sest kuigi riiklik õppekava rakendus tänavu 1. septembrist, pole Ladva väitel näiteks põhikooli osas õppekavas põhjapanevaid muutusi ja saab kasutada olemasolevaid õpikuid.
«Seega ei saa väita, et uute õpikute-töövihikute hilinemine on ületamatuks takistuseks õppekava rakendamisel,» sõnas ta.
Ladva sõnul pole võimalik esile tuua õppekirjanduse riikliku tellimise plusse ja miinuseid, sest sellist analüüsi oleks mõtet teha alles siis, kui selline idee peaks muutuma reaalsemaks.
«Üldfilosoofilises mõttes on need plussid ja miinused umbes samad, mis leiduvad ka teistes valdkondades, kui võrrelda riiklikku reguleerimist ning vabaturu mehhanisme,» sõnas Ladva.
Kui ministeerium aga kavatseks riikliku tellimuse teele astuda, tuleks muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 20, mis puudutab õppekirjandust. Alles seejärel saab muuta ministri määrusi, mis peavad olema seadusega kooskõlas.
Ladva väitel pole ministeeriumis arutatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse õppekirjandust puudutava paragrahvi muutmise algatamist ega ka seaduse põhjal kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmist.