Kontrolltööde tulevik: paberi ja pliiatsi vahetab välja arvuti

Martin Ripley. Foto: Mihkel Maripuu

Juba paari aasta pärast peaksid elektrooniline testimine ja –hindamine olema kõikides Eesti koolides igapäevased nähtused, esimeseks suuremaks sammuks e-testimisele üleminekul on eksamite infosüsteemi kasutuselevõtt 2013. aastal. Millal paberile kirjutatavad kontrolltööd lõplikult ajalooks muutuvad ja Eesti täielikult e-testimisele üle läheb, on Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse direktori Robert Lippini sõnul poliitilise tahte küsimus.

Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse välja töötatav eksamite infosüsteem on keskkond eksamite elektrooniliseks läbiviimiseks ning e-ülesannete pank õpetajatele, tänu millele ei pea iga õpetaja uusi e-ülesandeid välja töötama, vaid saaks kasutada juba olemasolevaid. Kõik e-ülesanded kontrollitakse eelnevalt üle, et ülesanded mõõdaksid tõepoolest seda oskust õpilases, milleks see ülesanne ette nähtud on.

E-testimine ei oleks vaid eksamikeskuse tööriist, vaid see oleks mõeldud kõikidele õpetajatele ja ka lapsevanematele. «Näiteks kui laps on olnud kaks nädalat kodus haige, siis lapsevanem saab ülesannetest kokku panna testi ja vaadata, kas ta on kodus lapse õpetamisega hakkama saanud ja niimoodi jälgida lapse arengut,» selgitas Lippin.

Esialgu hakatakse e-testimist kasutama tasemetööde ja muude n-ö madalama panusega kontrolltööde puhul. Lippin osutas, et riigieksamite ehk kõrge panusega testide puhul e-testimisele üleminekut veel niipea ei toimu. «Erinevates riikides on tehtud katseid ja täna ei ole veel selgust, et kui teha see test, siis mida see mõõdab – kas õpilase arvuti kasutamise oskust või teadmisi?» tõdes ta.

Kiirus vs kõrge hind

Peamisteks e-testimise plussideks peab Lippin kiirust ja võimalust hoida kogu informatsiooni ühes kohas. Ta tõi näite, et kui õpilane liigub ühest koolist teise, siis on võimalik infosüsteemist väljavõte teha, kuidas ja millise tempoga laps eelmises koolis arenes. «See annab õpetajale tagasisidet, kuidas läheneda õpilasele, kes on tulnud hoopis 150 km kaugusel asuvast koolist.» Samas, võimalus hoida kogu infot ühes kohas kätkeb endas ka riski – mis saab siis, kui server parasjagu ei tööta? Lippin märkis, et peamisteks miinusteks ongi kõik hirmud, mis inimestel seoses tehnikaga on – alates selle suurest suurest maksumusest kuni pettusteni.

Täna eksamikeskuse konverentsil «Hariduspeegel 2011» esinenud e-Hindamise Liidu (e-Assessment Alliance) juht Martin Ripley tõi välja samad riskid. Samas tõdes ta, et õpilased saavad iga eksamivormi puhul spikerdada ja petta, e-testimise puhul ei ole selline oht suurem.

Hindamissüsteemi olulisus

Ripley sõnul on e-testimisel palju eeliseid - nii on tehtud uurimusi, milles avastati, et õpilased on e-testide puhul olnud rahulikumad ja motiveeritumad. Traditsiooniline eksam, kus vastused kirjutatakse paberile, tekitab õpilastes aga palju pingeid. Samuti on e-testimine turvalisem, kuna testid ei lähe kaotsi. Vähetähtsateks teguriteks ei saa pidada ka kiirust (eriti valikvastustega testide puhul) ning pikemas perspektiivis õpilaste teadmiste kontrollimisele minevate kulude vähenemist.

Ripley, kes oli ka Suurbritannia eelmise valitsuse e-strateegia juht, toonitas, et e-testimise eesmärk ei ole lihtsalt kontrolltööde viimine arvutisse, vaid õpetamise ja õppimise muutmine. Tema hinnangul tuleks hariduse muutmise puhul alati alustada hindamisest. «Kui annad õpilasele töö tagasi, siis ainuke asi, mida ta vaatab, on hinne. Võib-olla sa oled terves töös teinud palju kommentaare, kuid õpilased märkavad vaid hinnet. Ehk oleks nutikas teha teinekord ainult kommentaare ja mitte panna hinnet?» esitas ta auditooriumile küsimuse.

Hindamine peaks tema sõnul nähtavaks tegema selle, kuidas õpilased mõtlevad ning pakkuma kasulikku ja edasiviivat tagasisidet nii õpilastele, õpetajatele kui lapsevanematele.

«Hariduspeegli» konverents toimub tänu ESF programmidele «ÕKVA» ja «Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014».