/nginx/o/2011/09/28/770334t1hdfc9.jpg)
Valitsuse kriisikomisjoni tänasel korralisel istungil kiideti heaks hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõte, samuti plaan ulatusliku korratuse lahendamiseks vanglas.
Valitsuse kriisikomisjon kinnitas kõrge riskiga hädaolukorrad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väga kõrgete riskidega hädaolukordadeks hindasid ministeeriumide ja ametite töörühmad ulatusliku merereostuse, ulatusliku rannikureostuse, ulatusliku maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostuse sisemaal, epideemia ning ulatusliku küberrünnaku. Nende hädaolukordade tagajärjed on väga rasked või katastroofilised ja nende esinemistõenäosus on keskmisest suurem.
«Nende hädaolukordade puhul peavad vastutavad asutused koos partneritega pidevalt võimalikke ohtusid ja riske monitoorima ning oma planeerimist ajakohastama,» ütles valitsuse kriisikomisjoni esimees, siseminister Ken-Marti Vaher.
Kõrgete riskidega hädaolukordadeks hindas ministeeriumide ja ametite töörühm ulatusliku metsa- ja maastikutulekahju; ulatusliku tulekahju või plahvatuse tööstus- või laohoones; tulekahju, plahvatuse või varingu, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; tormi; üleujutuse tiheasustusalal; paljude kannatanutega reisilaevaõnnetuse; paljude inimeste tervisekahjustused või hukkumise jää tekkimisel või lagunemisel; massilise korratuse; massilise mürgistuse; episootia; ulatusliku korratuse vanglas. Tegemist on alates raskest tagajärjest ning keskmisest tõenäosusest, aga ka väga raske tagajärje ja väikese tõenäosusega hädaolukordadega.
Kriisireguleerimisala juhtivministeeriumina käivitas siseministeerium ministeeriumide riskianalüüside koostamise protsessi 2003. aastal. Riikliku hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõtte eesmärk on anda valitsuse kriisikomisjonile terviklik ja võrdlev ülevaade kõige kõrgemate riskidega hädaolukordadest Eesti riigis. Uuesti koostatakse riskianalüüsid kahe aasta möödudes.
Valitsuse kriisikomisjon kiitis istungil heaks ka plaani vanglas toimuva ulatusliku korratuse hädaolukorra lahendamiseks. See tähendab vangide massilist allumatust, relvastatud rünnet vangla vastu, vanglas toimuvat pantvangi võtmist, plahvatust, tulekahju või varingut, mitme kinnipeetava samaaegset põgenemist vanglast, vangla territooriumi looduslikku üleujutust, vanglas levivat epideemiat, massilise mürgistuse juhtumit vanglas või elutähtsa teenuse katkemist vanglas.
Sellega on kriisikomisjonis läbi arutatud kõik 19 riiklikku hädaolukorra lahendamise plaani.