/nginx/o/2010/09/10/430364t1h830d.jpg)
Kui võtta tõsiselt neid seisukohti, mida lääneriigid on Kosovo osas esitanud ja propageerinud, oleks tarvis väga head argumenti, miks seda mitte Palestiina suhtes rakendada, ütles Tartu ülikooli professor Lauri Mälksoo.
Mälksoo: Palestiina küsimuses valitseb segadus ja topeltmoraal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mälksoo rääkis Vikerraadio saates «Reporteritund», et küsimus, kas Eesti peaks Palestiina omariikluse teemal USA ja Iisraeliga ühte jalga astuma, on keeruline, vahendas ERR Uudised.
«Näiteks Kosovo kogemus oli selline, et osaliselt heas usus ja osaliselt kaalutlustest lähtudes pigem tunnustati riiklus ette ära, aga õpiti, et see ei lahenda kõiki probleeme,» märkis ta.
Mälksoo sõnul on Eesti seisukoht, mis peegeldab lääne peavoolu, selline, et riigi eraldumine on viimane samm, mille eel tuleb ära proovida kõik muud võimalused ja läbirääkimised, Kosovo puhul asus lääneriikide enamus seisukohale, et kõik tingimused on täidetud, ehkki situatsioon oli väldanud ainult mõned aastad.
«Kui Kosovo situatsiooni selles kontekstis tsiteerin, näitab see segadust ja topeltstandardeid, mis minu arvates hetkel valitsevad, kui ikkagi võtta tõsiselt neid samu kriteeriume, mida lääneriigid on esitanud Kosovo osas, mida nad väga propageerisid, /.../ siis on vaja väga head argumenti, miks seda mitte Palestiina suhtes rakendada,» nentis ta.