Haridusamet GAGi muuseumist Rosenbergi-info eemaldamiseks põhjust ei näinud

Gustav Adolfi gümnaasium. Foto: Terje Lepp / Õhtuleht

Tallinna haridusamet teatas augusti lõpus Eesti Juudi kogukonnale, et ei jaga Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) muuseumi väljapanekus Alfred Rosenbergi puudutava info osas juudikogukonna arvamust nagu oleks Rosenbergil ekspositsioonis märkimisväärne koht ning nagu oleks mainimata jäetud tema tegelik ja hukkamõistetud kuritegelik tegevus.

21. juulil kultuuriministrile saadetud kirjas ei pahandanud Eesti Juudi kogukonda mitte ainult Eesti Ajaloomuuseumi püsiekspositsioonis väljas olnud Alfred Rosenbergi puudutavad materjalid, vaid ka Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi muuseumi väljapanekus eksponeeritud Rosenbergi kohta käiv info.

Seetõttu edastas kultuuriministeerium 28. juulil juudikogukonna kirja ka Tallinna haridusametile.

26. augustil saatis amet juudikogukonnale ja kultuuriministeeriumile vastuse, milles antakse teada, et haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktor Meelis Kond külastas 19. augustil kooli muuseumi ning tutvus väljapanekutega, koos kooli hoolekoguga külastati muuseumi 25. augustil.

«Alfred Rosenbergi kohta on ekspositsioonis esitatud teave, mis paikneb perioodi 1917-1920 «Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium Saksa okupatsiooni ajal» all.

Rosenbergi foto kõrval on kirjas: «Tallinlane (s 1892, ukj 1893) Tallinna Peetri Reaalkooli ja Riia Polütehnikumi vilistlane (arhitekt). Albert Rosenberg oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Tööpartei ideolooge ja Hitleri-Saksamaa kõrgemaid ametnikke. 1941. aastast idaalade riigiminister, kellele allusid Saksamaa poolt II maailmasõjas okupeeritud Vene, Eesti, Läti, Ukraina, Valgevene alad. Nürnbergi sõjakurjategijate protsessi otsusega poodi Rosenberg 1945. aastal»,» kirjeldas haridusameti kiri koolimuuseumis nähtut.

Haridusameti 26. augusti kirja teatel leiavad nii amet kui kooli hoolekogu üksmeelselt, et:

• kontekst, milles toodud informatsioon on edastatud, kirjeldab okupatsiooniaegset olukorda: Saksa võimud vabastasid eestlasest koolijuhi Jüri Annussoni ja määrasid baltisakslasest uue direktori, vallandati vene rahvusest õpetajaid ja õppekeeleks sai saksa keel. Rosenbergist sai ja ta oli sel perioodil koolis õpetaja;
• kogu muuseumi ekspositsioon esitab neutraalselt väga erinevaid ajaloolisi fakte, esemeid, trükiseid kooli 380 aastase ajaloo kohta, andmata sealjuures kiitvaid või hukkamõistvaid hinnanguid esitatud teabe ja perioodide kohta. Väljapanek ei ole ideologiseeritud ning järelduste tegemine on jäetud nagu igas kaasaegses muuseumis kohane, ikkagi muuseumi külastajale;
• võttes arvesse Alfred Rosenbergi kohta esitatu mahtu ja teabe sisu, ei jaga haridusamet ja hoolekogu juudikogukonna arvamust, et Alfred Rosenbergile on esitatud ekspositsioonis märkimisväärne koht ning  mainimata on jäänud tema tegelik ja hukkamõistetud kuritegelik tegevus.

Kultuuriministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ave Toots-Erelt ütles Postimees.ee’le haridusameti vastust kommenteerides, et kuna see pole nende haldusala, siis ministeeriumil pole kavas selles osas rohkem kellegi poole pöörduda.

«Edastasime haridusametile vaid Eesti Juudi kogukonna kirja,» selgitas Toots-Erelt.