/nginx/o/2011/09/27/769036t1h2520.jpg)
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepaneku järgi võiks olla isal võimalik kasutada lapse kuni 3-aastaseks saamiseni isapuhkust kümne päeva ulatuses kalendriaasta jooksul, mida tasustatakse riigi poolt. Sotsiaalministeeriumi hinnangul nõuaks see kogu vanemapuhkuste süsteemi ülevaatamist.
«Kuna ettepanek tooks kaasa täiendava kulu riigieelarvele, siis vajab selline lahendus täiendavat arutelu ja kogu vanemapuhkuste süsteemi põhjalikumat ülevaatamist,» rääkis sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Maria Pihl. «Samuti peab arvestama ka riigieelarve kulude suurenemisega.»
Kaubandus-Tööstuskoja ettepanek tulenes sellest, et Eesti peab oma seadused viima kooskõlla Euroopa Liidu direktiiviga, mis reguleerib vanemapuhkust.
«Direktiivist vajab ülevõtmist üksnes direktiivi klausel 2 punkt 2, mis ütleb, et vähemalt üks kuu puhkusest ei tohi olla ülekantav. See tähendab, et nii emal kui isal on vähemalt ühekuuline puhkuse osa, mida teine vanem kasutada ei saa,» seletas Pihl.
Emadele on selline ülekantamatu õigus tagatud Eestis läbi rasedus- ja sünnituspuhkuse. Isal on hetkel ülekantamatu osana ette nähtud kümne päevane isapuhkus enne või pärast lapse sündimist. Kusjuures kuni 2013. aastani seda isadele ei hüvitata.
«Direktiivist tulenevalt peame isa ülekantamatut osa suurendama ja selleks oleme teinud ka vastava muudatuse,» rääkis Pihl. «Muudatus võimaldab isal võtta igal aastal 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust kuni lapse 14-aastaseks saamiseni.»
Samasugune õigus on ka lapse emal. Eelnõu muudab seda, et varem võis puhata isa või ema, nüüd aga isa ja ema. Pihl viitas, et direktiiv ei näe puhkuse eest ette täiendavat tasu.
Miks on sellist tasustamata lapsepuhkust vaja? «Muudatus annab töötajale nõudeõiguse puhkusele, mis tähendab, et tööandja on kohustatud viidatud puhkust andma,» seletas Pihl. «Jääb töötaja enda otsustada, kas ta soovib ja peab vajalikuks igal aastal puhkust kasutada.»
/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)