Riigikohus jättis Rakvere Viljasalve eksjuhtide karistused jõusse

Rakvere Viljasalve eksjuhid: (vasakult)Martti Kedder, Vladimir Semjonov ja Sergei Tarakai. Foto: Toomas Huik

Riigikohus otsustas jätta muutmata AS Rakvere Viljasalv endiste juhtide süüditunnistamise ja karistamise omastamises

Prokurör süüdistas Vladimir Semjonovit, Marti Kedderit ja Sergei Karakaid ametiseisundi kuritarvitamises, mis seisnes AS-s Rakvere Viljasalv hoiustatud võõra vilja, sealhulgas riigi julgeolekureservi vilja kasutamises süüdistatavate juhitud aktsiaseltsi majandushuvides.

Viru maakohus tunnistas Semjonovi ametiseisundi kuritarvitamises süüdi. Kedderi ja Karakai mõistis maakohus samas süüdistuses õigeks, kuna ei lugenud nende osalemist võõra vilja kasutamises piisavalt tõendatuks.

Viru ringkonnakohus leidis seevastu, et võõra vilja kasutamisega tegelesid kõik kolm süüdistatavat, kuid süüdistuses on nende käitumisele antud vale õiguslik hinnang.

Ringkonnakohus tunnistas mehed ametiseisundi kuritarvitamise asemel süüdi võõra vilja grupiviisilises omastamises suures ulatuses.

Semjonovile, kellel oli ringkonnakohtu hinnangul kuriteo toimepanemises juhtiv roll, mõistis kohus karistuseks kahe ja poole aasta pikkuse reaalse vangistuse.

Kedderit ja Karakaid karistati tingimisi kaheaastase vangistusega.

Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid riigikohtus nii süüdistatavate kaitsjad, kes taotlesid oma kaitsealuste õigeksmõistmist, kui ka prokurör, kes palus tunnistada Semjonovi, Kedderi ja Karakai omastamise asemel süüdi ametiseisundi kuritarvitamises.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et nii kaitsjate kui ka prokuröri kassatsioonid on põhjendamatud ning ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata.

Sarnaselt teise astme kohtule asus ka riigikohus seisukohale, et Semjonovile, Kedderile ja Karakaile esitatud süüdistuses kirjeldatud käitumine vastab omastamise, mitte aga ametiseisundi kuritarvitamise koosseisule.

Seejuures ei soostunud kriminaalkolleegium kaitsjate väitega, nagu ei oleks ringkonnakohus olnud menetluslikult pädev süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooni muutma.

Ühtlasi leidis riigikohus, et ringkonnakohus on tõendite hindamisel ja kohtuotsuse motiveerimisel järginud kriminaalmenetlusõigust.