/nginx/o/2011/05/26/598386t1h22a4.jpg)
Kultuuriminister Rein Lang tunnustas kultuuriministeeriumi asekantslerit Anton Pärna ja muuseuminõuniku Marju Reismaad tegevuse eest Eesti Ajaloomuuseumi püsiekspositsioonist Tallinnast pärit natsikurjategija Alfred Rosenbergi kohta käinud informatsiooni eemaldamisel.
Langi sõnul reageerisid kultuuriministeeriumi ametnikud Eesti Ajaloomuuseumi veale selle püsiekspositsiooni kujundamisel professionaalselt ja adekvaatselt, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
«Teadusvabaduse põhjendusega ei saa õigustada inimeste või rahvusgruppide solvamist ning Eesti Vabariigi rahvusvahelise maine teadlikku või inimlikust rumalusest tulenevat kahjustamist,» ütles Lang. Ta lisas, et ministeeriumi ametnikud pakkusid konflikti lahendamisel muuseumile igakülgset abi ja tegid seda täies vastavuses seaduse ja avalikus teenistuses kehtivate eetikareeglitega.
Selle aasta 26. mail avas Eesti Ajaloomuuseum oma Suurgildi hoones püsiekspositsiooni «Visa hing. 11000 aastat Eesti ajalugu», milles eksponeeriti muu hulgas ka Tallinnas sündinud natsikurjategijat Alfred Rosenbergi, mis häiris tugevalt Eesti Juudi kogukonda.
Ühes temaatilises vitriinis, mis püüab vastata küsimusele «Kas Eesti on maailmas tuntud?», tutvustati maailmakuulsaid teadlasi, ühiskonna- ja kultuuritegelasi, kes on sündinud Eestis (Sõna «maailmakuulus» oli vitriini tagaküljel olevas üldtekstis ning puutetundliku ekraani kaudu edastatavas tekstis, sealjuures oli ingliskeelne tõlge «world-famous».)
Ekspositsioonis Alfred Rosenbergi kõrval seisid Michel Sittow, Aleksius II, Adam Johann von Krusenstern, Michael Andreas Barclay de Tolly, Karl Ernst von Baer, Walter Zapp, Juri Lotman, Miliza Korjus, Georg Ots ja Arvo Pärt.
Ekspositsiooni võttis kokku lause: «Väike Eesti on olnud oma territooriumist suurem – meie inimeste poolest».
Kuna mõistliku aja jooksul ei leidnud muuseum ja kodanikuühendus vastastikku rahuldavat lahendust ekspositsiooni muutmiseks, palusid kultuuriministeeriumi ametnikud muuseumil Alfred Rosenbergi puudutav stend kuni lahenduse leidmiseni ekspositsioonist eemaldada, meenutas ministeeriumi pressiesindaja toimunud sündmusi.
Tartu Ülikooli 27 ajalooõppejõudu taunisid oma 21. septembril avaldatud pöördumises kultuuriministeeriumi käitumist, mis meenutab Nõukogude Liidu võimude tegevust ning kinnitasid, et nad ei lepi olukorraga, kus ametnikud hakkavad määrama, milline ajalugu on Eestis lubatav.