Kohus: riik rikkus Turisti valuutapoe suhtes põhiseadust

Endine valuutakauplus Turist. Foto: Toomas Huik

Eelmisel nädalal tühistas Tallinna halduskohus endise kultuuriministri Laine Jänese käskkirja, millega tunnistati arhitektuurimälestiseks Tallinnas Tartu mnt 17 asuv endine Turisti valuutakaupluse hoone. Ministeerium tunnistab kaotust ja otsust edasi ei kaeba.

Kohtuotsuses pole kahetimõistmist. Kultuuriministeerium on rikkunud kõike alates hoone omanike õiguspärastest ootustest kuni põhiseaduse paragrahvini 32 («Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud» – toim).

Hoone omanikest kaebajaid esindanud vandeadvokaat Mikk Lõhmus rõhutas samuti kohtuotsuses toodud viidet põhiseaduse rikkumise kohta: «Sellel on pretsedenti loov tähendus, mis näitab, et riik lihtsalt ei saa nii ühepoolselt käituda.»

Triangel endise Turist valuutapoe ümber on kestnud juba 14 aastat. Hoone omanikeks on ettevõtjate Urmas Pasti ja Juhan Kolgi firma Viis Veeringut. Mehed ostsid hoone 1997. aastal. Tegu oli enampakkumisel 13,5 miljoni krooni eest omandatud majaga, millel polnud peal ehituspiiranguid ega ka juttu selle kultuurilisest või arhitektuurilisest väärtusest. Alguses olid hoones poed, seejärel on seal aastaid tegutsenud ööklubid.
Vahepealsetel aastatel on olnud aga mitu katset võtta hoone kaitse alla, kuid ilma tulemusteta. Kõik kultuuriministrid on sellega mingil ajal tegelnud.

Näiteks kultuuriminister Raivo Palmaru keeldus 2006. aastal hoonet kaitsealuseks tunnistamast, põhjendades seda sellega, et riik ei saa varem tehtud otsuseid niisama muuta ja ärimehed võivad esitada kümnete miljonite kroonide eest kahjunõude. Eelmisel kultuuriministril Laine Jänesel (nüüd Laine Randjärv – toim) selliseid kõhklusi ei olnud ja tema võttis ühe oma viimase sammuna hoone tänavuse aasta alguses kaitse alla.

Hoone omanik Urmas Past võrdles tollal Postimehele antud intervjuus riigi tegevust nõukogudeaegse natsionaliseerimisega. «Riik rakendab jõhkrat omavoli ja eraomandiga käiakse täiesti suvaliselt ringi. Mis mõtet on olla ettevõtja ja investeerida, kui siis ühel heal päeval tuleb riik ja ütleb, et see on meie oma, ja paneb piirangud peale,» rääkis ta.

Nüüdne kohtuotsus näitab, et õigus oli Pastil ja õigus oli omal ajal ka Palmarul.

Tuleb tähele panna, et kohus ei otsustanud selle hoone kultuuriväärtuse üle. Tõsi, kohtunik Kadriann Ikkonen nentis küll otsuses, et eksperdid tunnistasid hoone väärtuslikuks, kuid lisas ka, et see ei tähenda, et ekspertarvamusele ei saaks vastu vaielda.

Praegune kultuuriminister Rein Lang ei soovinud sel teemal selgitusi jagada: «Ei-ei, ma ei taha seda kommenteerida.»

Tehniliselt on kultuuriministeeriumil otsuse edasikaebamiseks aega 30 päeva, kuid ametkond otsustas asjaga mitte edasi minna.

«Kultuuriministeerium kohtuotsust edasi ei kaeba,» ütles kantsler Siim Sukles. «Valuutakaupluse Turist mälestiseks tunnistamise näol oli tegemist erandliku juhtumiga, mille puhul eelnesid otsusele juba ligemale 13 aasta jooksul tehtud toimingud.»

Turisti tee
•    1997 – ärimeeste Urmas Pasti ja Juhan Kolgi osaühing Viis Veeringut ostab Tallinnas Tartu maanteel asuva endise valuutapoe Turist hoone.
•    1998 – Tallinna linnaplaneerimise amet annab hoonele projekteerimistingimused, mis näevad ette juurdeehitust ja fassaadi muutmist. Muinsuskaitseinspektsioon kinnitab need tingimused. Kultuuri- või arhitektuurimälestisest juttu pole.
•    2005 – OÜ Viis Veeringut pöördub linnaplaneerimise ameti poole, et algatada detailplaneering krundile 44-korruselise äri- ja kortermaja ehitamiseks. Muinsuskaitse võtab hoone kuueks kuuks ajutise kaitse alla.
•    2006 – kultuuriminister Raivo Palmaru ei kinnita hoonet kultuurimälestisena.
•    2010 – kultuuriministeeriumi juures tegutsev Muinsuskaitse Nõukogu teeb ministrile taas ettepaneku tunnistada hoone kultuurimälestiseks.
•    2011 – kultuuriminister Laine Jänes allkirjastab
9. märtsil käskkirja, millega tunnistati Tartu mnt 17 hoone (Turisti pood) kultuurimälestiseks.
•    2011 – OÜ Viis Veeringut kaebab otsuse kohtusse ja 20. septembril tühistab Tallinna halduskohus kultuuriministri käskkirja ja rahuldab ärimeeste kaebuse.