Kui Radissoni hotell valmis sai ja ma selle katusekohvikust Tallinna peale vaatasin, oli esimene mulje, et Tallinn on tohutu tühermaa. Platsid ja platsikesed, majalobudikud, nõukogudeaegsed garaažikompleksid, vanad tööstushooned ja lausa võsa. Kõike seda juba alates kesklinnast. Mõned sammud kaugemal on asi veel hullem. Nüüd, aastaid hiljem uuesti ülevalt linnale vaadates pole palju muutunud. Mõned platsid on saanud külge Europargi sildid, aga üldpilt on sama: kasutamata maad on nagu muda.
Tellijale
Mikk Salu: liiga ranged reeglid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.