« Tallinnal on praegu see probleem, et nõukogude ajal ostetud trollide ressurss hakkab ammenduma ja nüüd otsimegi sellele lahendusi. Üks variant oleks osta täiesti uued trollid, aga kohalik omavalitsus ja talle kuuluvad ettevõtted on seotud laenupiiranguga ja selle tõttu ei saa uute trollide ostuks laenu võtta. Teine võimalus oleks mingit abiskeemi kasutades, näiteks CO2 kvoodirahade eest osta kusagilt Euroopas keskkonnasõbralikke trolle. Ja kolmas variant on osta lätlaste käest kasutatud trolle,» rääkis Trammi- ja Trollikoondise (TTTK) juhatuse esimees Toomas Sepp.
Transpordiameti juhataja Andres Harjo lisas, et CO2 kvootidega pole meil endal midagi otsustada. «Sellega käib asi tavaliselt nii, et kui Eesti leiab teise riigi, kes on huvitatud meie CO2 kvootide ostmisest, siis ostja pakub välja teema, milleks kvoodimüügist saadavat raha kasutada. Siin ei saa kahjuks nii, et kirjutame projekti valmis ja läheme raha taotlema. Veel on võimalik hakata mahakandmisele minevatele trollidele ise kapitaalremonti tegema, kuid see läheb kardetavasti liiga kalliks,» selgitas ta.
Nii tundubki praegu, et Tallinnal on kõige kasulikum osta Riiast kasutatud trolle, mis seal konserveerituna seisavad. «Riia trollikoondis Rigas Satiksme vähendas 2009. aastal seoses majanduskriisi ja väheneva sõitjate arvuga liinide mahtu umbes 20 protsendi võrra. Kulude optimeerimiseks kaotati seal igasugused sõidusoodustused ära ning selle tõttu sõitjate hulk vähenes oluliselt,» rääkis Sepp.
Nii seisavadki Riias 26 1998. aastal välja lastud trolli konserveeritult. «Need trollid on kusagil 2009. aasta lõpus seisma jäänud, 2010. aasta ülevaatust nad ei ole igal juhul läbinud. Nii et nad on umbes kümme või üksteist aastat sõitnud,» ütles Sepp.