Hiiumaa lennuõnnetus kellelegi kriminaalkaristust kaasa ei toonud

Enimexi lennuki An-28 rusud Hiiumaal 24. novembril 2001. Foto: Marko Püüa

Pärast ligi kümme aastat kestnud kohtumenetlust lõpetas Pärnu maakohtu Kärdla kohtumaja esmaspäeval Hiiumaa lennuõnnetuse süüasja arutamise kellelegi karistust
määramata.
 

Kohus lõpetas lennukipiloodi Aleksandr Nikolajevi süüasja riigiprokuratuuri taotlusel oportuniteediga ehk otstarbekuse kaalutlusel. Kohus tõi süüasja lõpetamise määruses muu hulgas esile, et edasiseks menetlemiseks puudus avalik huvi, lennuõnnetusest on möödas väga pikk aeg ning tegemist oli teise astme süüteoga.

Nikolajevi kaitsja taotles juba tänavu mais süüasja lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, tuues riigiprokuratuurile tehtud ettepanekus muuhulgas välja, et kohtumenetlus on kestnud ebamõistlikult kaua.

Tänavu möödub lennuõnnetusest juba kümme aastat.
Riigiprokuratuur saatis süüasja kohtusse 2002. aasta novembris ning esimene istung toimus 2004. aasta kevadel ehk ligi seitse aastat tagasi. 2004. aasta märtsis alanud protsessil avaldas kohus Nikolajevi süüdistuse selle mahukuse tõttu kahel päeval. Lennukikapten end õnnetuse põhjustamises süüdi ei tunnistanud.

Riigiprokuratuur süüdistas Nikolajevit õhutranspordi ohutu liiklemise ja käitluseeskirja rikkumises, millega kaasnesid rasked tagajärjed.

Lennufirmale Enimex kuuluv reisilennuk An-28 kukkus Hiiumaal Kärdla lennuvälja lähedal alla 2001. aasta 23. novembri õhtul.

Lennuki pardal olnud 17 inimesest suri üks kohapeal ja teine hiljem haiglas. Vigastada sai seitse reisijat. Lennuk oli regulaarlennul Tallinnast Kärdlasse ja asus vahetult enne õnnetust maandumisrežiimile.

Valitsus kiitis 2002. aasta 12. veebruaril heaks lennuõnnetust uurinud ekspertkomisjoni lõpparuande, mille järgi põhjustas õnnetuse lennukikapteni eksimus. Komisjon jõudis pärast kaks kuud kestnud uurimist järeldusele, et lennukikapten Nikolajev ei hinnanud lennuväljale lähenemisel olukorda adekvaatselt ja kasutas valesid juhtimisvõtteid.

Õnnetusele aitasid kaasa põhjendamatult väikese lennu- ja suure laskumiskiiruse hoidmine lennuväljale lähenemisel ning ebapiisav kõrgusekontroll, märgiti aruandes.

Eksperdid leidsid samuti, et piloot poleks tohtinud minna visuaallennule üle lennuliiklusteenistuselt vastavat luba saamata.