/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/09/26/767550t1h1eda.jpg)
Loomaaia lähistel on metssigu olnud näha kogu aeg ja üsna pidevalt, rääkis Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal. Tema hinnangul pole Tallinnas ringi müttavad linnametssead ega linnapõdrad just kuigi eriline nähtus.
Mati Kaal: metssead ja põdrad pole linnas midagi erilist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnarebased pole enam kaugeltki ainsad metsloomad, kes end linnamugavustes sisse seavad. Näiteks mullu sügisel vudis Pelgulinna tänavatel ringi kümnepealine metsseakari, nähtud on neid Stroomil ning väidetavalt on paar metssiga jäänud paikseks Paljassaarel.
«Siin pole midagi keerulist. Palju siit loomaaiast Pelgulinna on? Mööda mereäärt nad liiguvad,» seletas Kaal. «Lihtsalt asustustihedus ja konkurents väljaspool linna läheb niivõrd suureks.»
Kaalu sõnul tulevad metssead loomaaia lähistele, kuna sealt on Harku järve juurest loodus kohe käeulatuses. «BMW-keskuse taga on seakarjad kogu aeg,» lisas ta.
«Ühel korral suutis üks isegi meie territooriumile lipsata ilmselt mingist hetkeks lahti olnud väravast. Nägime kurja vaeva, et tast lahti saada,» meenutas Kaal.
Jälgede ja vaatluste järgi elutsevad Tallinna äärepiirkondades ka mõned põdrapered. Näiteks Haaberstis ja Nõmmel, kus on suuremad loodusmassiivid ja linnapiiri taga jätkuvad metsaalad.
«Eelmise aasta mullikad pekstakse eemale. Need on kogenematud ja otsivad kohta ja linnaservade aiad näevad väga ilusad välja,» seletas Kaal. «Kui nad on juba linna sattunud, siis on nad paanikas ja jooksevad ringi. See on iga aastane muusika alates mai keskpaigast.»
Kaal märkis, et põdrad on jäänud autodele ette ja võivad halvemal juhul paanikasse sattudes ka inimesi tallata.