/nginx/o/2011/09/25/766582t1h6da4.jpg)
Valitsuse CO2-kvoodi ärist saavad raha ka mullu üle 400 miljoni kroonise kasumi teeninud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metskonnahooned, neist üheksast kaks valiti alles 2007. aastal kauneimate metskonnakeskuste hulka.
Kvoodiäri remondib riigi dividendilehma kaunimaid maju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RMK kontorid on tõesti kenad majad, mille hoolitsetus jätab endast valgusaastate kaugusele kümned kvoodirahast ilma jäänud lasteaiad ja kirikud.
2007. aasta kauneima metskonnahoone konkursil jäi tihedas rebimises teiseks Pikknurme metskonnakeskus. «Metskonnakeskus on kaunis kui piparkoogimaja, võluva haljastusega ja hästi korras,» seisis toona RMK pressiteates.
Neli aastat hiljem vajab piparkoogimaja keskkonnaministeeriumi ettepanekul ja rahandusministeeriumi heakskiidul uue katuse paigaldamiseks ja soojustamiseks 48 000 eurot ehk 750 000 krooni. Samuti omal ajal konkursisõelale jäänud Anija kontor saab aga ligi 8000 eurot.
Kokku jagab valitsus riigieelarvesse rammusaid dividende lüpsvale RMK-le ligi 600 000 eurot ehk vanas rahas 9,3 miljonit krooni. Suurim summa ehk 243 000 eurot läheb seejuures RMK Tallinnas aadressil Toompuiestee 24 asuva büroohoone remondiks.
Ehkki rahandusministeeriumi teatel olid remonditavate hoonete valikuprintsiibid objektiivsed, kostab opositsiooni ja «valele» poolele jäänud omavalitsusjuhtidelt väiteid, et koalitsioon jagab «õigetele» vallajuhtidele katuseraha.
Kvoodiärist said esimesena oma raha kätte riigile kuuluvad asutused ja ülejäänu jagati üldjuhul omavalitsustele ja nendega seotud firmadele. Eesmärgiks on hoonete energiasäästlikumaks muutmine, mis tähendab, et tööd puudutavad tavaliselt soojustamist, küttesüsteemi uuendamist ja/või näiteks katuse ja akende vahetamist.
Kui nüüd vaadata luubiga hoolikalt rahasaajate nimekirju, siis teeb riik oma sageli heas korras hooneid veel paremaks, sellal kui paljud halvas seisus majad valdades jäävad rahast üldse ilma.
Ministeeriumi riigivara osakonna juhataja ülesandeid täitev Tarmo Porgand ütleb, et kõigepealt esitasid ministeeriumid oma valitsemisala objektid, mis vajavad energiasäästutöid. Kriteeriumiks oli CO2 emissiooni vähenemine.