/nginx/o/2011/09/26/766676t1h8714.jpg)
Tänavu algab Ida- ja Lääne-Virumaa kahel teelõigul eksperimentaalne teedeehitus, kus kasutatakse põlevkivituhka.
Põlevkivituhka proovitakse maanteede tegemisel kasutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2,7 miljonit eurot maksva pilotprojekti raames rajab AS Nordecon koostöös maanteeametiga olemas olevatele nõrga aluspinnasega teedele erisuguseid tehnoloogiaid kasutades katselõigud, mida seejärel kaks aastat monitooritakse, kirjutab Põhjarannik.
«Positiivsete tulemuste korral on kindlasti tegemist ühe arvestatava tehnoloogilise alternatiiviga, mida võiks kasutada kõigi meie teede aluste ehitamisel ja remontimisel. Loomulikult tuleb samas arvestada ka majanduslikku tasuvust – materjal paikneb Kirde-Eestis ning veokulud võivad selle veo näiteks saartele ebarentaabliks muuta,» rääkis maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Allan Kasesalu.
Põlevkivituhka on Eestis teedeehitusel ka varem kasutatud – 1970.-1980. aastatel tolmuvabade katete ja teealuste ehitamiseks.
Kasesalu sõnul maanteeametil toonase praktika kohta täpsemaid andmeid ei ole, kuid põlevkivituha kasutamine põhjustas tollal ehitatud teedel arvukate pragude teket.
AS Teede Tehnokeskus uuris kuus aastat tagasi 17 erisugust põlevkivituhaga stabiliseeritud kattega teelõiku ning tõi välja tollaste puuduste põhjused: polnud sellist tehnikat, millega tuhka täpselt doseerida ja ühtlaselt segada; suur põlevkivituha hulk segus põhjustas kivinemise algperioodil suuri mahumuutusi, mistõttu pindamised ei püsinud.
Pikaaegsel kivinemisel muutusid katted jäikadeks ning välistemperatuuri muutuste tagajärjel tekkisid neisse põikpraod. mis madalatel temperatuuridel avanesid mitu sentimeetrit.